Karula rahvuspark
Karula kõrgustiku kupliline maastik, foto Janek Joab
Karula kõrgustiku kupliline maastik. Foto: Janek Joab

Karula rahvuspargi eesmärgiks on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust, kaitsealuseid liike ja kultuuripärandit. 

Karula kõrgustikul, Valga- ja Võrumaa piiril, asub Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum - Karula rahvuspark (123 km²). Karula rahvuspargi eesmärgiks on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust, kaitsealuseid liike ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark loodi 8. detsembril 1993.

Karula kõrgustiku ainulaadne ja kaunis pinnamood on kujunenud mandrijää tegevuse tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Rahvuspargi põhja pool näeb kuplilist pärandkultuurmaastikku - hajali paiknevad talukohad aastatuhandeid inimese kaasabil kujundatud maastikul. Kuplid on kaetud põldude, rohumaa või metsaga, kuplite vahel on väikesed niisked niidud, metsatukad, soolapid või järvesilmad.  Rahvuspargi lõuna osas laiuvad suured metsamassiivid, sealne  metsane ja soine ala on ajast aega olnud hõredama inimasustusega jättes ruumi pelglikematele liikidele. Karula kõrgustiku kõrgeim mägi on Rebäsemõisa külas asuv Tornimägi (137,8 m). Karula kõrgustikul on 60 järve, neist 40 asub rahvuspargis. Suurim järvedest on kaunis Ähijärv, mille kaldal asub ka Karula rahvuspargi külastuskeskus.

 

 

 

 

Natura 2000 logo
Europarc Junior Ranger logo