Karula rahvuspargi kogukond

Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.

Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Majandustegevuste planeerimisel (sh ehitustegevus, metsamajandamine, rahvaürituste korraldamine) tuleb saada kooskõlastus Keskkonnaametilt. Loe lisaks Keskkonnaameti kodulehelt

Keskkonnaamet:

  • on riiklikul tasandil kaitse alla võetud alade valitseja;
  • planeerib ja menetleb kaitstavate alade moodustamist;
  • koostab looduskaitseliste tööde kavandamiseks kaitsekorralduskavasid;
  • annab kaitsealade piires välja vajalikke tegutsemislubasid, loe lähemalt tegutsemislubade rubriigist;
  • kooskõlastab ehitustegevuse taotlusi kaitstavatel aladel;
  • väljastab hoiuala teatisi;
  • otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise kaitstaval alal;
  • menetleb kaitsealuse maa riigile müügi taotlusi
  • korraldab kaitsealadel järelvalvet.
     

Keskkonnaagentuur korraldab loodus- ja keskkonnaseiret, analüüsib andmeid ning säilitab neid. Loe värsket teavet looduskaitseliste analüüside kohta EELIS infolehelt.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab riigimaadel kaitsealade looduskaitsetöid ning tegeleb külastuskorraldusega. Loe külastusvõimalustest lähemalt leheküljelt Loodusega koos.

Kliimaministeeriumile alluvad kõik ülaltoodud riigiasutused. Ministeerium kavandab ja suunab Eesti keskkonnapoliitikat. 

Kui märkad rikkumisi kaitsealadel või abi vajavaid loomi teavita sellest riigiinfo telefonil 1247.