2019 kevadseminar

Karula noore looduskaitsja kevadseminar 22.-23. aprillil

Karula noore looduskaitsja kevadseminar toimus 22.-23. aprillil 2019 Karula rahvuspargi külastuskeskuses, osales rekordiliselt 28 noort. Sel korral keskendusime seminaril peamiselt looduskaitse küsimustele erinevatest vaatenurkadest.

Piret Lõhmus Tartu ülikoolist tegi väga huvitava ettekande vähemärgatavast elurikkusest. Ta õpetas vahet tegema looduslikul metsal ja majandusmetsal, õpetas märkama metsas neid elemente, mille järgi loodusmetsa ära tunda.  Saime teada, et surnud puit (erinevas lagunemisastmes, püsti, pikali, erineva läbimõõduga) lisab metsale elurikkust, on elupaigaks ja toimumiskohaks erinevatele liikidele, keda esialgu ei pruugi märgatagi – putukad, samblad, samblikud. Vaatasime ka binokulaaridega varjusamblikke, kännukatikut, roomavat soomikut jt liike, kes vajavad enda eluks surnud puid, kes püstiseisvaid, kes lamavaid ja jämedaid.

Seejärel suundusime tõukerattamatkale ümber Ähijärve, et oma silmaga vaadata Karula metsi elurikkuse vaatenurgast. Rattamatk oli peaaegu 15 km, aga kõik osalejad pidasid vapralt vastu. Piret leidis meile lehitut hiidkupart, mis on väga atraktiivne, kui oskad märgata. Tarmo Evestus rääkis matkal üldisemalt Karula metsadest, oma kogemustest nendega seoses ja milliste küsimuste ees praegu looduskaitsjad Karulas seisavad.

Õhtul saime lähemalt tuttavaks kõigi Eestis elavate rähnidega. Noored tegid endile ise rähnimäärajad ja toimus ka väike linnuteemaline viktoriin võistkondadele, auhinnaks teadmised, au ja kuulsus. Päeva lõpetas traditsiooniks saanud suitsusaun, sest see on üks väga oluline osa kohalikust kultuuripärandist.

Järgmine päev algas väga varakult, kell 5 hommikul. Jagunesime kahte gruppi, ühte neist juhendas Priit Voolaid, teist Tarmo Evestus. Karula rahvuspargis toimus esmakordselt rähnivaatlus riikliku seire metoodika järgi – iga 400m tagant tehti peatus, lasti kõlarist 3 minuti vältel rähni trummeldust ja roherähni kutsehüüdu ning järgneva 3 minuti jooksul registreeriti kõik rähnide vastused. Seal hulgas märgiti ära rähni liik (kui oli võimalik trummleduse või hüüu järgi määrata) ning suund ja umbkaudne vastaja kaugus kaardil. Retkel kuuldi suur-kirjurähni, laanerähni ja musträhni.

Kui peale kahte tundi tagasi Ähijärvele jõudsime, ootas meid Tiia Vanaema Aiast. Teise päeva teiseks teemaks oli Karulaga seotud kogemuslugude kirjutamine. Noored kirjutasid oma kõige põnevamaid juhtumisi või igapäevastest tegevustest-toimetustest Karula rahvuspargis. Valikus oli kaks teemat: hetk looduses või talutööd/taluloomad. Nii mõnigi lugu leiab kajastamist kohalikus rahvuspargi infolehes Tarupettäi või ka Karula rahvusparki tutvustavas uues videos.

Fotod Karula noore looduskaitsja kevadseminarist Margit Turb ja Helen Kivisild: https://photos.app.goo.gl/WobftiNjeS4TcdUw7

Rattamatk ümber Ähijärve, tutvumine Karula metsade elurikkusega. Foto: Margit Turb