Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul ja seda iseloomustab liigendunud rannajoon, madalad lahed ja laiud. Kaitseala pindala on 3058 ha, millest ligikaudu 1980 ha on veeala – madalad rannikujärved 150 ha ja mereala 1830 ha.
Kaitseala eesmärgiks on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust ja kaitsealustele liikidele sobivaid elupaiku ‒ looduslikke ja poollooduslikke kooslusi. Laiduderohke rannikumeri pakub linnustikule soodsaid võimalusi rändepeatuspaigaks ja pesitsuseks, Puhtu poolsaarel asub endisest pargist kujunenud liigirikas laialeheline salumets ning Laelatus on traditsioonilise maakasutuse toel kujunenud üks Euroopa liigirikkamaid niidukooslusi. Lisaks suurendavad elurikkust rannaniidud ja roostuvad lahesopid ning endised puiskarjamaad.
Kaitsealal asuvad rahvusvahelise tähtsusega alad: Puhtu-Laelatu-Nehatu Ramsari ala, Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluv Väinamere linnu- ja loodusala ning Väinameri, mis on nii HELCOMi konventsiooni ala kui ka tähtis linnuala (IBA).
Puhtulaid linnulennult. Foto: Kaarel Kaisel
Puhtulaiul asub Eesti Maaülikooli õppe- ja teadustöö baas – bioloogiajaam - mis rajati 1953. aastal rajati professor Eerik Kumari eestvedamisel. Laelatu puisniidul tegutseb alates 1985. aastast Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostööna Laelatu Bioloogiajaam, mis annab uusi võimalusi puisniidu haruldase koosluse uurimisel.
2018. aasta suvel avastati Puhtulaiu metsas harivaablase (Aproceros leucopoda) tegevusjäljed - kõik jalakad on Aasiast pärit vaablase poolt raagu söödud. See ei tähenda koheselt puude hukku, kuid mitmel aastal järjest söödud puu võib lõpuks surra.