Haanja looduspark asub Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kaitseala võtab enda alla pisut üle 17 000 hektari maastikke põllumaade, külade, metsade ja soolappidega. Omalaadne mosaiikne ja vaheldusrikas maastik on siin kujunenud aastasadade jooksul looduse ja inimtegevuse koosmõjul. Tuntuimad looduspargi vaatamisväärsused on Suur Munamägi, Rõuge ürgorg ja järvestik, Kütiorg ning Hinni kanjon. Piirkond on kõrgelt hinnatud veel selle poolest, et Haanja looduspargis leidub paljude kaitsealuste liikide elupaiku ning mitmesuguseid Euroopas väärtuslikuks peetud kooslusi.
Looduspargi ajalugu ulatub aastasse 1957, mil liideti Suure Munamäe, Vällamäe ning Rõuge ürgoru maastikulised keelualad.
Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam kui 60 järve. Haanja kõrgustik on jõgede lähteala. Plaani Külajärvest algab Piusa jõgi, mis on Eesti jõgedest kõige suurema langusega (2,1 m/km). Sageli on vooluveed endale teed rajades kujundanud ja süvendanud järskude nõlvadega uhtorge (Rõuge, Iskna jõgi).
Haanjamaa asustus koosneb valdavalt väiksematest küladest. Suuremad keskused paiknevad kunagistes mõisasüdametes: Rõuges, Haanjas, Ruusmäel ja Viitinas. Rõuget on juba vanast ajast peetud ümbruskonna tähtsaimaks paigaks: siin, kihelkonna keskuses, oli ju kõik olemas, kirikust kõrtsini ja koolimajast kaupluseni.
