Soomaa rahvuspark kaitseb Vahe-Eesti edelaosa soid, lamminiite, metsi, kaitsealuste liikide elupaiku ja kultuuripärandit. Rahvuspargi tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuserva ja Sakala kõrgustiku vahel laiunud jääjärve põhjana.
Rahvuspargi ilme kujundavad rabalaamad mida eraldavad looduslikus sängis voolavad jõed. Siinseks eripäraks on üleujutused, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks ja mille ulatus võib olla 17 500 hektarit.
Rahvuspargi kogupindala on 39 884 ha, millest 51% katavad sooalad, 5% lamminiidud, 0,5% põllumaad ja ülejäänud osa moodustavad erinevad metsakooslused.
Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid 1957. aastal loodud Halliste puisniidu botaaniline kaitseala ning 1981. aastal moodustatud Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad. Nende alade liitmisel sai 1993. aastal alguse Soomaa rahvuspark. Soomaa viies, Riisa raba, liideti kaitsealaga 2005. aastal.
Rabamassiivide näidisalaks olev Soomaa on alates 1989. aastast ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA). Lisaks kuulub rahvuspark 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka ning 2004. aastast loodus- ja linnualana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
