Kaitsekord
Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava.
Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.
Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri Riigi Teatajas.
Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2001-2005.
Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008-2018.
Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (12.63 MB, PDF)
EHITAMINE KARULA RAHVUSPARGIS
Hoonete ehitamine Karula rahvuspargis toimub vaid endistel talukohtadel ning eelistades kohalikesse oludesse sobivat traditsioonilist ehituslaadi. Uusarenduse alasid Karula rahvuspargis ei ole ning väljaspool olemasolevaid talukohti arendusi ei kooskõlastata.
Kooskõlastuste andmisel lähtutakse põhimõttest, et säiliks talumaastikele omane ilme, piirkonnale omane hajaasustus ning (ajalooline) teedevõrk; säiliksid ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud hooned ning kestaksid piirkonnale omased ehitustraditsioonid.
Ehitustegevust korraldab ehitusseadustik. Ehitust reguleerivate dokumentide (ehitusteatised, projekteerimistingimused ja ehitusload) menetlemine on reeglina kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ehitusseadustiku lisas 1 on tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta, seal on toodud, millised paberid on milliste mõõtmete ja omadustega ehitistele on vaja muretseda. Karula rahvuspargis ehitamisel tuleb kohalikul omavalitsusel ülalnimetatud dokumendid enne välja saatmist kooskõlastada kaitseala valitsejaga, kelle rollis Karula rahvuspargis on praegu Keskkonnaamet.
Kaitseala valitseja peab kaitse-eeskirja piires otsuseid tehes lähtuma rahvuspargi väärtustest ja kaitse-eesmärkidest, tagama, et kavandatud tegevused ei oleks eesmärkidega vastuolus ja ei kahjustaks kaitseväärtusi.
Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitsejal võimalik ehitustegevustest kaaluda olemasolevate rajatiste hooldustööd (maaparandussüsteemid välja arvatud), õppe- ja matkaradade jaoks vajalike rajatiste püstitamist ning sõltuvalt kaitse-eesmärgist mõnedes vööndites ka põllumajandusotstarbega väikerajatiste püstitamist, liinirajatiste rajamist ning eesvoolude hoiutöid.
Piiranguvööndis koosõlastuseta lubatud kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste sõrestikkonstruktsiooniga abihoonete ning alla 4 meetri kõrguste rajatiste püstitamine olemasoleval hoonestusalal ning karjaaedade ja kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste põllumajandusotstarbega sõrestikkonstruktsiooniga hoonete püstitamine põllumajandusmaal. Muude rajatiste ehitamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja saab kaaluda uute hoonete püstitamist kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuekohtadel ning põllumajandusotstarbega väikehoonete püstitamiste põllumajandusmaal järvekaldast kaugemale kui 100 meetrit. Hoonete väliskonstruktsiooni muutmine on keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul katuse viilkatuseks ehitamine, tuulekoja ehitamine, hoonete esialgse välimuse taastamine, samuti kaitse-eesmärgile mittevastavate hoonete lammutamine ja ümberehitamine ning eksperdihinnangul lagunenud hoonete lammutamine ning rekonstrueerimine. Uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine on keelatud, välja arvatud talukompleksi juurde kuuluva kuni 0,1 ha suuruse tiigi rajamine, kuni ühe meetri sügavuse kahepaiksete kudemisveekogu rajamine ning üksikkraavi rajamine eluasememaale kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas. Keelatud on ka veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate tiikide puhastamisel, talukompleksi juures olevate kraavide laiendamisel kuni 0,1 ha suurusteks tiikideks ja loodusliku veerežiimi taastamisel.
Ülaltoodut kokku võttes on mõistlik enne suuremat ehitustegevust pidada nõu Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialistiga ja kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga.
-------------------------------
[1] Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 149 „Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri“