2019-03 Traditsioonilised vastlatoidud

Vastlapäev on liikuv püha, seda tähistatakse noorkuu teisipäeval, seitse nädalat enne lihavõtteid. Vastlapäevaga algas suur paast, mis kestis lihavõttepühaden).  Eesti vastlakommetes on püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms (allikas: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php).