2016 suvine kursus

Karula 2016 Junior Ranger kursuse kokkuvõte

Videokokkuvõtte laagrist tegi Maris Turb rahvusvahelise Junior Ranger laagri jaoks: https://www.youtube.com/watch?v=E4P7ist9_kE&t=6s

Esimese päeva hommikul saabusid noored Karula rahvuspargi keskusesse. Avati laager, tehti omale nimesildid ja saadi tuttvaks juhendajate ja üksteisega. Pärast tutvumismänge olid juba peaaegu kõigil nimed selged! Saadi tuttavaks ka Europarc organisatsiooniga ning teada, et Junior Ranger laagrid toimuvad lisaks Eesti kõigile rahvusparkidele veel teisteski riikides. 22 noorest pandi paika neli 5-6 liikmelist meeskonda: mudakonn, rabakiil, kivisisalik ja kalakotkas (nende meeskondadena matkati matkapäeval).

Kõhud söödi täis ja asuti tööle. Tarmo Evestus, Keskkonnaameti looduskaitsebioloog, rääkis võõrliikidest ja nende tõrjumise tähtsusest. Praktilise looduskaitselise töö käigus puhastati metsaalust Ähijärve teeraja matkarajal verevast lemmmaltsast. Selgus, et koloonia on paari aastaga suurenenud ja tõrjetöid peaks tegema aktiivselt edaspidigi, et meie tööst suuremat kasu oleks ja koloonia väheneks. Ujumine Ähijärves värskendas mõnusat kõiki pärast füüsilist tööd!

Pärast õhtusööki läksime autodega Kogrejärve äärde RMK lõkkekohale. Pandi püsti telgid ja tutvusime kasetohu kui loodusliku materjali varumise aspektidega (eetiline, emotsionaalne, esteetiline, seadusandlik). Praktilise pärandkultuuri teemalise tööna tegi igaüks omale pisikese kasetohust kuubiku ja noatupe. Juhendajad Palupera käsitöökojast näitasid, kuidas keeta kasetohust torbikuga lõkkel vett ja kuidas teha lihtsat karpi või marjatorbikut, marjakorjamise anuma puudumisel. Noatupp ja kuubik valmisid noorte näppude all ja Andrese ning Imbi juhendamisel üllatavalt kiiresti ja lihtsalt!

Õhtul grillisime lõkkel vorstikesi ja südaööl saabus öörahu – kõik pugesid telkidesse magama.

Teine laagri päev oli pikk matkapäev – matk mööda Karula rahvuspargi kultuurmaastikke, sekka ka pisut metsa, järvi ja sood. Matkapäeva juhendasid Mats Meriste, Lilian Freiberg, Kaido Kama ja Tiia Trolla. Matkamiseks olid Lilian ja Mats leidnud kaardid erinevatest aegadest – sealt oli näha ka maastikukasutuse muutus võrreldes tänapäevasega. Noortele oli huvitav lugeda venekeelset kaarti (kes ei osanud keelt, sai orienteeruda järvede paigutuse järgi). 20 sajandi algul oli praegu metsased alad hoopis põldudena kasutuses või karjamaad, kõige ennem võsastusid ja metsastusid suure tehnikaga raskesti ligipääsetavad kohad – kas liialt niisked või künklikud. Tiia Trolla kõneles, milliste taimede leidumise järgi tunda maastikus ära vanu talukohti. Suured puud, sirelid, jasmiinid, samuti käokingad, floksid on vanad taluaia taimed, mis hoolimata taluhoonete kadumisest puhkevad igal kevadel uuesti. Tuletati meelde ka söödavad ja mürgised taimed. Kaido Kama näitas ja rääkis märkidest maastikus, mille järgi ära tunda aegade tagust inimese tegutsemist ning kõneles, kuidas ja miks talud tühjaks jäid. Mats tuletas meelde matkatarkusi ja Liliani abiga saadi teada rohkem järvede kujunemisest, järvede erinevatest arenguetappidest – kuidas järvest saab lõpuks soo. Erinevas arengujärgus järvi said noored ka matka kestel näha ja võrrelda.

Joogivett kulus suure kamba ja pika sooja päeva peale suur tünnitäis! Õhtuks jõuti väsinuna Karula rahvuspargi keskusesse tagasi. Selgus, et matkata on võimalik nii paljajalu, plätudes, botastes, kummikutes, matkasaabastes kui ka täiesti paljajalu. Mõned villid ja herilaste vopsud, kuid söök ja suitsusaun tohterdasid noorte jalgu ja turgutasid väsinud vaimu!

Viimase laagripäeva hommikupoolikul õpiti Annelie Ehlvesti juhendamisel tundma tigude ja karpide elu. Tagasisidest selgus, et tigudest ei teatud eriti ennem laagrit ja seetõttu oli teema huvitav. Teooriale järgnes tigude võiduajamine ja lähem luubiga uurimine. Juhendajal oli kaasas kogud kõigi Eesti tigudega ning näiteid erinevatest karpidest ja karpide kasutusest üle maailma.

Pärast lõunasööki osalesid 4 gruppi kokkuvõtvas viktoriinis. Noorte teadmised kõigist lektorite antud küsimustest olid head – 14 küsimusest ei teadnud nad nimetada vaid kasetohust valmistatud marjatorbiku teist nime – ruup. Ülejäänud küsimused vastasid kõik grupid õigesti ära – mis näitab noorte suurt tähelepanelikkust ja huvi käsitletud teemade vastu.

Andsime kätte Junior Ranger passid, tunnistused ning kõik osalejad said Karula rahvusparki tutvustava trükise. Veel viimane ujumine Ähijärves, söök ja oligi laagri lõpp käes. Laagri lipp pandi kappi ootama järgmist suvist kursust!

Valik fotosid suvisest seminarist: https://goo.gl/photos/rcJ3KvTvXwak5Y3q9