Kohapärimuse kogumine 2019

17. mail 2019 kell 17-20 toimus Karula rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel kohapärimuse koolitus. Õpiti tundma kohapärimuse ainevaldkonda ja pärimuspaikade olemust, kasutama pärimuspaikade uurimise allikaid, valmistama ette ja viima läbi välitöid ning välitöödel kogutut nõuetekohaselt vormistama. Koolituse lektoriks on Eesti Kohapärimuse Keskuse asutaja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi projektijuht Jüri Metssalu.

Keskkonnaameti, Maa-ameti ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös on valminud üle Eesti kasutatav Kohapärimuse kaardirakendus. Muuhulgas on rakenduse osaks ka rahvusparkide Mälumaastike kaardikiht, mida on võimalik täiendada vastavalt uuendatud metoodikale. Kaardile saab nüüd kanda nii tekste ja fotosid kui ka helipalasid ja videoklippe.

PÄRIMUSPAIKU ON KÕIKJAL MEIE ÜMBER. Igas külas on mitmeid kohti, millest kõnelevad vanad rahvajutud arhiivides ja mida mäletavad maainimesed veel tänagi. Nii rahvajuttude uurimine kui ka vanade kohanimede tundmine rikastab meie maastikutaju. Pealtnäha tavapärases keskkonnas avanevad paikade lood, tähendus, pühadus, erilisus. Tundes kohajutte tunneme me ka neid kohti - nii füüsiliselt maastikul kui ka vaimses plaanis.

TÜÜPILISEMAD PÄRIMUSPAIGAD ON: looduslikud pühakohad; ravipaigad; vaimolendite, hiidude ja ajalooliste isikutega seotud kohad; imeliste ilmingute avaldumiskohad; ajaloolised hooned, teed, rajatised; matusepaigad; kabeli- ja kirikukohad; tänapäeval näiteks ka UFO-kohad jne.

Et pärimuspaiku terviklikult tundma õppida, tuleb osata kasutada mitmes erinevas mäluasutuses hoitavat teavet: lisaks rahvaluulele leidub palju ka keelelisi, arheoloogilisi, koduloolisi, kartograafilisi, loodusteaduslikke jm andmeid.

Kohapärimuse andmebaas KOOBAS: http://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?dok_id=7&module=2&op=