Vooremaa on põline kultuurmaastik. Rahvapärimuses on see piirkond üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku keskmeid – voored olevat Kalevipoja künnivaod. Loodusteadlaste hulgas kutsutakse Vooremaad jääaja muuseumiks, sest siinsed erilised pinnavormid on just viimase jääaja voolitud. Vooremaana tuntud suurvoorte levikuala katab 97 700 ha, sellest Saadjärve voorestiku esinduslikuma osa kaitseks loodi 1964. a. Vooremaa maastikukaitseala. Oma 9831 ha suuruse pindalaga moodustab see vaid 10 % kogu vooremaastikust.
Maastikus kumerate leivapätsidena kõrguvate voorte nõlvad ja laed on kasutuses põllu-, rohu-, ja metsamaadena, voorte vahel paiknevad aga järved, jõed ja soolapid. Vooremaa järvedest suurim ja sügavaim on Saadjärv. Maastikukaitsealale jääb ka mitu mõisat koos parkidega, samuti suuri põlispuid ja rändrahne. Vooremaa maastikukaitseala külastades on Elistveres võimalus tutvuda meie metsloomadega, Saadjärve ääres looduse jääajajärgse muutustega, Luual erinevate puude ja metsatüüpidega ning mitmes kohas saab nautida veemõnusid, maalilisi vaateid ja mitmekesist maastikku. Vooremaa pakub igaühele midagi!
