Kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori 04. augusti 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava aastateks 2020–2029.

Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava (12.63 MB, PDF)
Karula loodus- ja linnuala asub Valga ja Võru maakonnas. Lisaks Karula rahvuspargile asuvad loodus- ja linnualal ka Koemetsa metsise püsielupaik, Singa metsise püsielupaik, Ubajärve metsise püsielupaik ja Põrgujärve metsise püsielupaik.

Karula loodusala ja Karula linnuala kattuvad täielikult ning nende pindala kokku on 13 258,8 ha, millest maismaa pindala on 12 862,5 ha ning veekogude pindala 396,3 ha. Rahvuspargi alal on eramaid 3 173 ha, riigimaid 9 068 ha ning munitsipaalomandisse jääb 4,2 ha. Ülejäänud 54,8 ha maast on jätkuvalt riigi omandis (JRO). Kõlvikuliselt katavad rahvuspargi ala valdavalt metsad (üle 70%). Ülejäänud ala jaguneb märgalade, põldude, looduslike rohumaade, veekogude ja muu maa vahel.

Püsielupaikades on valdavalt tegemist riigiomandis oleva metsamaaga.

Karula rahvuspargis on oluline, et säiliks ajalooline maakasutus ja mosaiikne maastikustruktuur koos hajaasustusega, kus piirkonnale iseloomulikel pinnavormidel vahelduvad metsad, avatud maastikud, järved ja sood ning inimtegevusest vähe mõjutatavad kõrge loodusväärtusega loodusalad. Karula rahvuspargis hinnatakse ja arendatakse tasakaalustatud keskkonnakasutuse suundi. Väärtuslik vaimne ning materiaalne kultuuripärand on hoitud ning elus. Rahvuspargi väärtusi tutvustatakse külastajatele säästval ja kohalikku kogukonda arvestaval viisil.

Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse olulisemad tegevused alal olevate loodusväärtuste tutvustamiseks, säilimiseks ja kaitsmiseks. Tegevused, mida kaitsekorralduskavaga planeeritakse, on seirete, inventuuride ja uuringute tegemine, poollooduslike koosluste hooldamine, liikide elupaikade hooldamine ja taastamine, probleemliikide tõrje, külastusobjektide hooldus, infotahvlite ja kaitseala piiritähiste paigaldamine, Tarupettäi väljaandmine, rahvapärimuse kogumine ning teabepäevade korraldamine.

Kava eelnõu koostas Kobras AS, mida Keskkonnaamet koostöös töögruppidega ja teiste huvilistega täiendas. Kaitsekorralduskava koostamiseks loodud töögruppidesse kuulusid Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse valdkondlikud spetsialistid, kohalikud elanikud ja teiste huvigruppide esindajad ning erinevad eksperdid.

Lisainfo: Reet Reiman, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, 786 8369, reet.reiman@keskkonnaamet.ee

 

_

Anname teada, et Keskkonnaamet on valmis edasi liikuma uue Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2020-2029 kinnitamise protsessiga. Kaitsekorralduskava kinnitatakse kümneks aastaks. Kinnitamisele mineva kavaga on võimalik tutvuda SIIN (11.57 MB, PDF)

Järgnevalt toome välja kohad, kus tehti olulisemaid täiendusi/muudatusi peale jaanuaris toimunud kohtumist:

  • Korrigeeriti visiooni sõnastust
  • Täiendati peatükki 1.5.2. Läbiviidud inventuurid ja uuringud.
  • Täiendati peatükki 1.5.4. Inventuuride ja uuringute vajadus. (lisati Mustajõe temaatika);
  • Ptk-i 2.1.1. lisati lõik võõrliikide kohta
  • Ptk-i 2.1.2. täiendati (lisati lõik rähnide elupaiganõudluste kohta ning tabel 2);
  • Ptk-i 2.1.7. lisati nimekiri seentest, mille kohta on tehtud ettepanek lisada need kaitse-eesmärkideks. Liigid on ära toodud ka lisas 4;
  • Ptk-i 2.2.1. vooluveekogude lõiku täiendati allikate osas ning korrigeeriti järvede kirjeldusi;
  • Soode üheks kaitsemeetmeks lisati Natura eelhinnangu teostamise soovitus
  • Täiendati peatüki 2.2.4. üldosa;
  • Lisati täiesti uus peatükk 2.2.5 Tähelepanu väärivad kooslused. Siia koondati kõik sellised väärtused, mis ei ole rahvuspargi kaitse-eesmärkideks nagu näiteks kobraste üleujutusalad, põlengualad, reljeefi iseärasustega metsad, vääriselupaigad, looduslikkuse taastamise katseala. Kõnealused alad on kajastatud lisatud kaardil (v a kopra üleujutusalad).
  • Koostöös Pille Tomsoniga uuendati maastiku peatükk;
  • Maastikuhoolduse alade hulka lisati üks ala, mis asub Kaika ristis;
  • Täpsustati eelarve tabelit – kõik suuremad tegevused (uuringud jms, va riiklikud seired), mis olid planeeritud käesolevaks aastaks, on aasta võrra edasi lükatud, sest käesolevaks aastaks on juba tööplaanid koostatud.
  • Kavale lisati Lisa 12 "Karula rahvuspargi eelmise kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine".
  • Väärtuslike hoonete tabelit muudeti nii, et tänaseks teadaolevalt hävinud hooned on tabelis märgitud halliga.

Kavas me rohkem muudatusi teha ei plaani, sellega loeme kaasamisprotsessi lõppenuks. Täname kõiki, kes võtsid vaevaks ja panustasid uue kava sisulisse koostamisse.

Rõhutame veelkord, et kaitsekorralduskava on alapõhise kaitse korraldamise aluseks ning kavaga ei muudeta ala kaitsekorda. 

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.

Lisainfo: Reet Reiman, 786 8369, reet.reiman@keskkonnaamet.ee

____________________

13. detsembril 2019 lõppes kaitsekorralduskava avalik väljapanek ja ettepanekute esitamise periood. 22. jaanuaril 2020 kell 10.00 kohtume Karula rahvuspargi keskuses Ähijärvel tagasisidekoosolekuks, et arutada laekunud ettepanekute üle. Oodatud on kõik huvilised.

Keskkonnaamet on koostamas Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2020-2029. Lisaks Karula rahvuspargile käsitleb kaitsekorralduskava ka Koemetsa metsise püsielupaika, Singa metsise püsielupaika, Ubajärve metsise püsielupaika ja Põrgujärve metsise püsielupaika (Karula loodusala ja Karula linnuala). Kaitsekorralduskava eesmärgiks on anda ülevaade kaitstavast alast, hinnata ala põhiväärtuste seisundit ja nende kaitseks vajalikke meetmeid, määrata konkreetsed tegevused väärtuste säilimiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks ning seada ootused väärtuste kaitse tulemuslikkusele.

Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava

Lisaks on kaitsekorralduskava tööversiooniga võimalik tutvuda Keskkonnaameti koduleheküljel. Täiendusi ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskava kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikult hiljemalt 13.12.2019 aadressil info@keskkonnaamet.ee. Kaitsekorralduskava puudutav avalik arutelu toimub 22.11.2019 Kaika seltsimajas.

Koosoleku päevakava:

  • 13.00-14.30 Muutunud keskkonnanõuded veeseaduses
  • 14.45-15.45 Ülevaade Keskkonnaameti tegemistest ja plaanidest, ülevaade RMK tegemistest
  • 16.00-18.00 Karula kaitsekorralduskava avalik arutelu

Lisainfo: Kadri Kuusksalu, +372 5340 8012 , kadri.kuusksalu@keskkonnaamet.ee.

Toimunud koosolekute protokollid:

Töögruppide liikmed: 

Töögruppide moodustamise protokoll  22.02.2018

Külastuskorralduse ja keskkonnahariduse töögrupp: Helen Kivisild (Keskkonnaamet ehk KeA), Tiia Ilmet (Riigimetsa Majandamise Keskus ehk RMK), Tarmo Denks (RMK), Mati Urbanik (RMK, kohalik), Merike Tsimmer (RMK), Olivia Till (MTÜ Karula Hoiu Ühing ehk KHÜ, MTÜ Maavillane, kohalik), Tiia Trolla (OÜ Vanaema Aed, kohalik), Kaspar Karjus (Veetka talu, ÜRG OÜ, kohalik), Rolf Saarna (Lüllemäe Põhikool), Ülle Anier (Antsla Gümnaasium), Monika Rogenbaum (Valgamaa Arenguagentuur), Elis Luik (Võrumaa Arenduskeskus).

Kultuuripärandi töögrupp: Pille Saarnits (KeA), Lilian Freiberg (KeA, MTÜ Maavillane, kohalik), Tiia Trolla, Külli Eichembaum (Võru Instituut), Merle Tombak (Antsla vald), Merce Mäe (Valga vald), Rein Kukk (RMK, kohalik), Pikne Kama (Valga Muuseum, kohalik), Vaike-Hele Puudersell (Karula Muinsuskaitseselts), Urmas Koemets (kohalik), Tamaara Dräbtsinskaja (kohalik), Liisi Jääts (Eesti Rahva Muuseum), Henno Peegel (kohalik).

Maastiku töögrupp: Jan Ruukel (KeA), Tarmo Evestus (KeA), Silver Visnapuu (kohalik), Silver Dräbtsinski (kohalik), Ants Kuks (MTÜ Maavillane, kohalik), Mats Meriste (KHÜ, MTÜ Maavillane, kohalik), Pille Tomson (Eesti Maaülikool ehk EMÜ, kohalik), Mati Urbanik, Henno Peegel, Arno Saaron (kohalik), Priit Voolaid (RMK), Silver Näkk (RMK).

Liigikaitse ja elupaikade töögrupp: Tarmo Evestus, Jarmo Jaanus (KeA), Erik Leibak (Eestimaa Looduse Fond), Ingmar Ott (EMÜ), Lilian Freiberg, Mats Meriste, Kairi Kiik, Riinu Rannap (Tartu Ülikool ehk TÜ), Pille Tomson, Tiiu Kull (EMÜ), Anneli Palo (TÜ, OÜ Metsamutt).

Metsanduse töögrupp: Tiina Jüris (KeA), Kristjan Ait (KeA), Tarmo Evestus, Risto Sepp (RMK), Agu Palo (RMK), Kaido Kama (kohalik), Anneli Palo, Erik Leibak, Rein Drenkhan (EMÜ), Andres Olesk (OÜ Valga Puu), Ants Kuks, Silver Visnapuu, Silver Dräbtsinski, Mati Urbanik, Arno Saaron, Rein Kukk.

 

_____________________

2019.-2028. aastaks loodav kaitsekorralduskava käsitleb lisaks Karula rahvuspargile ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid Karula loodus- ja linnualasid. Need alad hõlmavad lisaks rahvuspargi territooriumile pea 900 hektarit metsise ja väike-konnakotka püsielupaikasid väljaspool rahvusparki. Kava eesmärgiks on anda lühike ülevaade kaitstavast alast, hinnata ala põhiväärtuste seisundit ja nende kaitseks vajalikke meetmeid, määrata konkreetsed tegevused väärtuste säilimiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks ning seada ootused väärtuste kaitse tulemuslikkusele.

Kaitsekorralduskavaga määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Näiteks planeeritakse koosluste taastamis- ja hooldustöid; matkaradade, külastuskeskuse ja puhkekohtade hooldamist; kaitsealuste objektide tähistamist; infotahvlite rajamist; keskkonnahariduslike programmide korraldamist; vaadete avamist ja veerežiimi taastamist. Kaitsekorralduskavas vajaliku tegevusena märgitud töö võib anda huvilistele edaspidi võimaluse mõne projekti elluviimiseks taotleda rahalisi vahendeid näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Keskkonnaamet tellis aktsiaseltsilt Kobras kaitsekorralduskava üldosa ning tähiste ja maastikuhoolduse kaardikihtide koostamise. Lisaks on Keskkonnaamet moodustanud viis valdkondlikku töögruppi – kultuuripärand, külastuskorraldus ja keskkonnaharidus, maastik, metsandus ning liigikaitse ja elupaigad. Töögruppide eesmärk on määrata kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan ning kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega. Lisaks Keskkonnaameti ja Kobras AS-i spetsialistidele on kava koostamisesse kaasatud ka kohalikke elanikke, maaomanikke ning erialaeksperte.

Kuna kaitsekorralduskava puhul on tegemist kaitseala rakendusliku tegevusplaaniga on kava koostamisse väga oodatud maaomanike, kohalike elanike, ettevõtjate ja teiste asjast huvitatud isikute ettepanekud ja arvamused kaitsekorralduslike tegevuste kohta.

Kõik töörühmade arutelud on avalikud ning huvilised on igati teretulnud kaasa rääkima ja mõtlema, kuidas Karula loodusväärtusi oleks kõige mõistlikum kaitsta.

Maaomanike ja kohalike elanike küsitlus

Seoses Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava koostamisega viis Keskkonnaamet Karula rahvuspargi maaomanike ja elanike seas läbi küsitluse, millega koguti seisukohti ja taustainfot kaitsekorralduse paremaks planeerimiseks. Küsimustik põhines Eesti Maaülikooli uurimusel, mille eesmärk oli välja selgitada kaitsestaatusest tuleneva sotsiaalmajandusliku mõju olemasolu, ulatus ja iseloom. Lähtudes uuendatava kaitsekorralduskava temaatikast täiendati Eesti Maaülikooli küsimustikku koostöös Keskkonnaametiga. Küsimustikule oodati vastama kõiki täisealisi Karula rahvuspargi elanikke ja maaomanikke. Küsimustik oli anonüümne ning kogutud andmeid kasutati teadustöös ja Karula rahvuspargis algava 10-aastase kaitsekorraldusperioodi kavandamisel. Küsimustiku veebivorm oli täitmiseks avatud 5. novembrini 2018.