Kultuuriloolised paigad

Soomaal on olnud viis küla, millest kolmes elatakse ka tänapäeval.

Riisa küla on olnud asustatud juba kiviajal, esimesed kirjalikud teated pärinevad 1599. aastast. Küla õitseaeg oli sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal, mil tegeleti peamiselt piimakarja kasvatamise ja piimasaaduste müügiga. Külas oli oma meierei, algkool, pood, tegutses näitering, keelpilliorkester ja mitmed seltsid. Tänaseks on asustus säilinud endise küla keskosas. Soomaa teadaolevalt vanim hoone paikneb samuti Riisal - Adojaani talu väike ait on dendrokronoloogia meetodi abil dateeritud aastasse 1753. Riisa külas, Halliste jõel, on juba üle 100 aasta asunud Riigi Ilmateenistuse Riisa hüdromeetriajaam.

Sandra küla kulgeb mööda Lemmjõe ja Raudna jõe kallast ning on oma pindalalt (173 km²) Eesti suurim küla. Sandra talus, mis rajati 18. sajandi esimesel poolel ning mis oli küla suurim talu, tegutses pärast teist maailmasõda mõnda aega Sandra kool. Külas asus Oksa ehk Särgoja kõrts, mille ehitas Lahmuse mõisnik 19. sajandi keskpaiku. Kõrts oli avatud vaid talvel. Praeguseni on esinduslikust hoonest säilinud vaid mantelkorsten.

Mustvalgel pildil on Soomaa vanad talud Karukose ja Koskela.
Vaade Karuskose ja Koskela taludele. Foto: Erakogu

Tipu küla on Soomaa küladest noorim. Küla eelkäijaks on olnud Halliste küla samanimelise jõe ääres. Esimesed teated on pärit 1811. aastast, kuid küla kujunemise ajaks võib pidada 1860ndaid aastaid, mil Kõpu mõisnik sinna metsi majandades saeveski rajas ning talupoegadele loa sellesse piirkonda elama asuda andis. Tänu saeveskile lasi Suure-Kõpu mõisnik Alexander von Sryk ehitada Kõpu-Tipu tee. Külas asub Soomaa ainus maa-alune kalmistu, mis pärineb II aastatuhandest e.m.a. 
Tipu küla koolimaja rajati 1932. aastal endise saeveski asemele. Parematel aegadel sai seal õpetust 40-50 last. Koolimaja suleti 1964. aastal õpilaste vähesuse tõttu. Edaspidi kasutasid elanikud koolimaja rahvamajana ning seal asus raamatukogu. Tartu Ülikool kasutas maja alates 1968. aastast praktikabaasina. 2009. aastast tegutseb kunagises koolimajas MTÜ Tipu Looduskool, mis jagab huvilistele keskkonnaalaseid teadmisi.

Mustvalgel pildil on suurvesi Läti talu juures, Soomaal, aastal 1978.
Suurvesi Läti talu juures, 1978. Foto: Erakogu

Kunagise Tõramaa küla (osa praegustest Riisa, Sandra ja Tipu küladest) kohta on kirjalikud teated 1839. aastast. Eristati Tõramaa küla Pärnumaal ning Kõpu-Tõramaad Viljandimaal, ent esimene küla jäi tühjaks 1979. aastal ja teine 1996. aastal. Hoonetest on säilinud vaid Pärna talumaja, Abaja talu vana kelder ja Üleoja vana rehetare varemed ning Murru uhke keldri vare. RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub samuti endises Tõramaa külas, Kõrtsi-Tõrmaal, praeguses Tipu külas.

Kunagine Toonoja küla (praegu osa Karjasoo külast) asub keset Kuresoo raba. Rabasaarel asunud küla asustus on tekkinud 19. sajandi algul. Omal ajal oli Toonojal kuus elujõulist talu ja küla maad olid suures osas üles haritud. Viimane elanik lahkus Toonojalt 1987. aastal. Kunagisest elujõulisest külast on alles vaid mõned taluasemed, maakelder ning Mardi taluhoone.      

Tutvu Soomaa kohapärimusega Maa-ameti kaardirakenduses.