Soomaa rahvuspargi kagupiiril, Ivaski külas, Lubjassaare talus asub Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri (08.03.1826 - 22.04.1899) lapsepõlvekodu.
Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming kuulub eelkõige 19. sajandi vene akadeemilise maalikooli konteksti ja esindab romantilise varjundiga hilisklassitsismi ideaale.
J. Köleri Muuseumi Ühingu eestvedamisel rajatud muuseum tutvustab nii endisaegset taluelu kui ka kunstniku loomingut. Muuseum on külastajatele avatud vaid etteteatamisel!

Lubjasaares on säilinud vana rehielamu, taastatud saun ja ait. Huvipakkuv on vana rehetuba, kus on välja pandud kunagised talutarbed, tööriistad, erinevad hobuvankrid ja muu taluvara ning koopiad kunstniku töödest.
Praegused hooned on põhiliselt ehitatud 19. sajandi lõpul ja on heaks selleaegseks taluehitise näidiseks Põhja-Viljandimaal.
Talumuuseumi juures asub parkimisplats koos infostendidega, võimalus on telkida, teha lõket ja külakiigel kiikuda. Saab tellida toitu ja kasutada sauna. Aia tagant algab tähistatud rada üle männimetsaga kaetud Miilaugu luidete Ruunaraipe liivaluideteni, mille lähedal on Valgeraba oma eksootikaga.

Lubjassaare talus elavad siiani Johann Köleri venna Andrese järeltulijad. Lubjassaare talu pidas pärast Andrese surma edasi tema poeg Jüri, kes jättis selle omakorda oma pojale Jürile. Praegu elab Lubjassaarel tema tütar Linda abikaasaga.

Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetanud J.Köleri oli Eesti rahvuslikus liikumises ärgitaja ja ideede andja. Ta  rõhutas noori haritud kaasmaalasi, eriti Jakob Hurta, käsitlema Eesti ajalugu eestlase positsioonilt, välja töötama ja tutvustama uut kirjaviisi. Kunstnik aitas taotleda ilmumisluba C.R.Jakobsoni toimetatud ajalehele Sakala ja pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist. J.Köler andis kodukandis hoogu vanavara kogumisele. 1873. aastal koguti kunstniku õhutusel Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi juurde loodud muuseumile Viljandimaa rahvariideid ja etnograafilisi esemeid.
Johann Köleri kunstilooming oli Eestis kuni 1980ndate aastateni üsna tundmatu. Tema loomingus on nii akvarell- kui õlimaale, millest tuntumad on ehk "Tütarlaps allikal" (1859-1861), "Ketraja" (1863), "Truu valvur" (1878), "Isa portree" (1863) ja "Ema portree" (1863).  
Johann Köler suri 1899. aastal Peterburis oma ateljees. Kunstniku soovil maeti ta kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 1911. aasta püstitati Suure-Jaani kalmistule skulptor Amandus Adamsoni loodud pronksist büst.

Koostöös Vaal Galeriiga on Lubjassaarel aastaid toimunud kunstilaagrid Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitele. Kunstilaagritest osavõtnute tööd on külastajatele eksponeeritud.

Autor: Carolyn Mets