Kaitsealast

 

  • Rahvuspargi pindala on 39 844 ha, see hõlmab kahe maakonna piirialasid (Viljandimaa, Pärnumaa).
  • Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid 1957. aastal loodud Halliste puisniidu botaaniline kaitseala ja 1981. aastal moodustatud Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad. 1993. aastal moodustati Soomaa rahvuspark.
  • Soomaa nimi on vanem kui rahvuspark. Selle maastikuüksuse nime andis piirkonnale Tartu Ülikooli soome rahvusest geograafiaprofessor J.G. Granö ja see on kirjeldatud artiklis "Eesti maastikulised üksused" 1922. aasta kolmes ajakirja Loodus numbris.
    Teodor Lippmaa võttis Soomaa nime kasutusele 1935. aastal taimegeograafilise allvaldkonna nimena.
  • Rahvuspargi eripäraks on peaaegu igal aastal korduvad üleujutused, mida siinmail "viiendaks aastaajaks" kutsutakse.
  • Kaitseala sümboliks on kujunenud ühepuulootsik ehk haabjas, mida peetakse vanimaks veesõiduvahendiks Eesti alal.
  • Rahvuspargis asub Eesti kõrgeim sisemaa luide, kunagine Balti jääpaisjärve rannaluide, mille suhteline kõrgus on 11 meetrit.
  • Kaitsealal elavatest liikidest on tähelepanuväärsed hunt (Canis lupus), pruunkaru (Ursus arctos), ilves (Lynx lynx), väike-konnakotkas (Clanga pomarina), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urugallus), rohunepp (Gallinago media), must-toonekurg (Ciconia nigra), niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine-ängelhein (Thalictrum lucidum) ja siberi-võhumõõk (Iris sibirica).
  • Soomaa rahvuspark on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA), kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka ning loodus- ja linnualana üleeuroopalisse võrgustikku Natura 2000.
  • Soomaa rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet.

Vaata Soomaa rahvusparki tutvustavat videot: