Kultuuripärand
Soomaa rahvuspargi asustus ja kultuuritraditsioonid on kujunenud mõjutatuna siinsetest looduslikest oludest. Ühtse jõgedevõrgustiku tõttu on olnud siin asustus juba ammusest ajast. Seda tõendavad leitud luust ja sarvest ahingud, nooleotsad, kivikirved ja II aastatuhandest e.m.a pärinev kivikalme rahvuspargi lõunaosas.
Esimesed kirjalikud teated püsiasustuse kohta pärinevad 16. sajandist Mellini koostatud Liivimaa atlasest, kuhu on märgitud siinsete külade ja talude nimesid. Külad hakkasid kasvama 19. sajandi keskel ja külaelu õitseaeg oli 1920.-1930. aastail. Tihedaima asustusega olid Riisa, Sandra, Tõramaa ja Tipu külad, kus oli kokku üle 100 talukoha. Jõgede kallastel asunud külades tegeleti lisaks piimakarja kasvatusele ka metsatöö, palgiparvetuse, kalapüügi ja küttimisega. Teine maailmasõda, küüditamised ja metsavendlus jätsid suure hulga taludest tühjaks. Tänaseks on Soomaa kunagisest asustusest säilinud vähe. Siiski võib looduses märgata talukohtadest alles jäänud põlispuid, õunapuuaedu ning märgata hoonete varemeid (vundamendid, keldrid jms).
Kultuuripärand elab kohalike elanike ja Soomaa rahvusparki armastavate inimeste südametes ja tegemistes. Soomaal käib kokku kohalike käsitöönaiste klubi, tehakse käsitööd ja edendatatakse traditsioonilist elulaadi. Piirkonna elanikud hoiavad elus ka ühepuulootsiku ehitamise ja kasutamise kultuuri, tegelevad aktiivselt koriluse ja kalapüügiga ning tulevad sageli kokku, et meenutada möödunud aegu ning planeerida tulevat.