Üleoja oli heas korras, kuid mitte väga jõukas talu. Eesti aja lõpul ja ka saksa ajal peeti 6-7 lüpsilehma, 2-3 mullikat, 2-3 hobust, kasvatati rasvasigu ja peekonit. Nagu Abajal ja Murruski, olid olemas kõik vajalikud majapidamis-, põllutöö-, kalapüügi- ja jahiriistad, käsi-, puu- ning rauatöö vahendid. Puutöö tehti kõik kodus, igat rauatööd polnud aga vaja teha, sest Murrus oli sepikoda. Kõdukülas tegi sepatööd Heino Oolepi isa, kaugel ei olnud ka Parmu sepp.

Üleoja Tõnis kasvatas väga head nisu, millel "terad kui lepaurvad". Seemet müüs ta teistelegi. Tõnis kasvatas ka head lina, kuid üldiselt ta eriti hoolas talupidaja ei olnud. Teda tunti aga osava sõnaseadja-jutuvestjana. Kui Tõnis jutusoonele sattus, "siis teine enam suud lahti ei saanud". Pajatas tsaaridest-keisritest, loodusest, ilmasündmustest. Meelisteemaks oli kõik generalissimus Suvoroviga seotu. Poeg Mihkel ja tütar Kata pahandasid alatihti, et nemad tehku tööd, aga papa loeb tagakambris raamatut. Tõnis oli ümberkaudsetes taludes, Tõramaal ja Riisalgi õllemeistrina hinnas. Kui kusagil leerid, varrud või pulmad tulekul, kutsuti Tõnis õlut pruulima, vahel ka jõuluõlut tegema.

Perenaine Juuli oli väga hoolas, lahke ja korralik perenaine, kes hoolitses koduse majapidamise ja loomade eest. Linda Tomsoni mälestustest: "Üleojal oli väga lahke pererahvas. Alati pakuti teelisele süüa".

Allikas: http://jupiter.aai.ee/~urmas/aba/abaja3.html#Toramaa