Murru  talu üldpindala oli 49.6 ha, millest põldu 18 ha. Talu hooneteks olid 1830. või 1840. aastal ehitatud õlgkatusega rehielamu, mis koosnes rehealusest, rehetoast, ees-, taga- ja pealtkambrist; kolmeosaline loomalaut (laut veiste, lammaste ja kanade tarvis, karjaköök- töötuba ja sigala); lauda taga metsa ääres sepikoda; kaheosaline riide-, vilja- ja lihaait; üheosaline õlgkatusega vana ait; maakividest võlvide ja mullaga kaetud kelder. Talu juurde kuulus juurviljaaed. Rehielamu ees ja kummaski otsas oli viljapuuaed. Veel üks viljapuuaed oli karjaköögi juures.

Murru vanaperemehe Andrese (Andrei) ja tema naise Liisa peres lapsi ei olnud. Kasulapseks võeti Riisa Pääsukeselt (Väravalt) Liisa õe surma järel kaks orvuks jäänud tütart. Neist Maria päris talu.

Murrus oli 2-3 hobust. Põhitulu andis tumepunane piimakari - 7-8 lüpsilehma. Igal aastal kasvatati müügiks tavaliselt 2 pulli. Peeti rasvasigu omale toiduks ja müügiks. Piim tehti kodus võiks ja viidi Pärnu või Sindi turule. Talus oli 14-15 mesilasperet. Mesi läks suuremalt jaolt müüki
Murru põldude viljakus oli küllaltki kõrge - kolmanda-neljanda kategooria põllud. Hästi kasvas lina. Murru lina läks müüki alati esimese sordi all. Tavaliselt ostis linakaupmees Kirschfeldt. 1938. aastal sai Paul Riis linaseemne eest "pool jalgratast", vend Lembit aga lina eest rohkem raha kui tavaliselt - korraga sattusid tulema kaks ülesostjat ja kruvisid omavahel kembeldes hinna üles. Tulu andis ka mets, sest Murru ehitusmetsa väärtuseks hinnati Eesti aja lõpul poolteist miljonit krooni. Ilus kaasik kasvas Hallistes Ristojal.

Murrul tehti kõik puu- ja sepatööd kodus. Peeter oli sepatöö peale hakkaja. Kodus töödeldi lina ja lambavill, kooti kangad. Linnased ja loomajahu jahvatati käsikivil. Riigimetsas käidi palke-puid raiumas ja välja vedamas. Eesti ajal sai selle eest head raha. Mets andis ka karusnahka ja liha. Kalu püüti peamiselt Tõramaa ojast Murru sillaks kutsutud tõkkelt.

Allikas: http://jupiter.aai.ee/~urmas/aba/abaja3.html#Toramaa