Lahemaa rahvuspargis kehtivad looduskaitseseadusest, rahvuspargi kaitse-eeskirjast, igaüheõigusest ja teistest seadustest tulenevad piirangud. Rahvuspargi vöönditega on võimalik tutvuda kaitsekorra rubriigis.

Üldinfo

• Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
• Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult. Põld, istandik ja mesila ei ole matkamiseks.
• Jalgarattaga võid liikuda teedel ja radadel, mootorsõidukiga (sh maastikusõiduk ja mootorsaan) võid liikuda ning seda parkida ainult selleks ettenähtud teedel ja parklates. Veekogudel võid sõita sisepõlemismootorita ujuvvahendiga.
• Kõikidel avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud 4 m laiused kallasrajad. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. 
• Metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all, võid korjata alati eeldusel, et korjamiskohas on viibimine lubatud. Eramaal, kui need on piiratud ja tähistatud, on loodusandide korjamiseks vajalik maavaldaja luba.
• Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, lõkkekohast lahkudes kustuta lõke. Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel.
• Hoia koer looduses rihma otsas.. 

Kus ja millal viibida ei tohi? 

• Esku ja Remnispea loodusreservaadis aastaringselt ilma kaitseala valitseja loata.
• Loosaarte, Saartneeme, Ulkkari ja Älvi sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juulini.
• Reiemäe sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.
• Koolimäe, Metsaveere ja Rüütli sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini.
• Laviku, Loobu, Põhjakalda ja Suursoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini.
• Hara soo sihtkaitsevööndis 1. veebuarist 31. augustini.

Liikumine

• Teise isiku omandis oleval maal võib viibida ööpäevaringselt, välja arvatud õuemaal. Kui maatükk on piiratud või liikumist keelava tähistusega, siis on sellel viibimiseks vajalik omaniku luba.
• Kallasrajal (laevatataval veekogul 10 m veepiirist, teistel veekogudel 4 m) viibimine on lubatud ööpäevaringselt.

Liikumisvahendite kasutamine

Lubatud on sõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega ka radadel.

Rahvuspargi vetel on lubatud:

• Jõgedel ja Käsmu järvel mootorita ujuvvahendiga sõitmine;
• Järvedel, v.a Käsmu järvel, sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine;
• Hauaneeme sihtkaitsevööndis ujuvvahendiga ja Ulkkari sihtkaitsevööndis mootorita ujuvvahendiga sõitmine;
• Mere piiranguvööndis ujuvvahendiga sõitmine.

Jetiga sõitmine on keelatud Hauaneeme ja Ulkkari sihtkaitsevööndis ning Vergi–Vainupea vahelisel veealal, Koolimäe lahes Lobineeme ja Pedassaare neeme tipu vahelisest joonest lõuna pool, Saartneeme sihtkaitsevööndi piirile lähemal kui 250 m, Eru lahes ja Palganeeme tipu vahelisest joonest lõuna pool.

Kalapüük

Jõgedes on aastaringselt kalapüük keelatud:

• Koolimäe, Vainupea ja Kolga jões terves ulatuses ning Mustoja jões – Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni;
• Altja jões – Oandu paisust suudmeni;
• Võsu jões – Laviku paisust suudmeni;
• Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;
• Valgejões – Tallinn-Narva maantee sillast suudmeni;
• Pudisoo jões – Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni,
• Loo jões – Loo paisust suudmeni.

Keelatud on kalapüük kõikide jõgede paisudest 100 m allavoolu ning kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m.
Keelatud on püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni.
NB! Valgejões – Kotka paisust suudmeni on lubatud kalapüük ainult lõhekalastuskaardi alusel.

Meres on keelatud kalapüük aastaringselt Loobu ja Valgejõe suudmele lähemal kui 1000 m. Mustoja, Loo, Altja, Võsu, Pudisoo jõe suudmest lähemal kui 500 m on meres keelatud püüda 15. augustist 31. detsembrini. Kalapüük on keelatud jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini. 1. märtsist – 31. maini on merest kalapüük keelatud Lohja oja suudmele lähemal kui 500 m.

Telkimine ja lõkketegemine

• Telkida ja lõket teha on lubatud ametlikes telkimise ja lõkketegemise kohtades – need on looduses tähistatud. Laagrikohad tuleb jätta endast maha korrastatuna. Lõkkepuudeks võib korjata maast oksi, raiuda ei tohi jalal seisvaid surnuid ega kasvavaid puid. Lahkudes tuleb veenduda, et tuli on kustunud.

Rahvaürituse korraldamine

• Sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad jmt) rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osalejast. Muudes kohtades rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates kümnest osalejast.
• Piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad, telkimisalad jmt) rahvaürituse korraldamine Keskkonnaameti nõusolekut ei vaja. Rahvaürituse korraldamine muudes kohtades vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osalejast.

Keelatud tegevus

• Puude ja põõsaste kahjustamine.
• Metsloomade ja lindude elupaikade ja pesade kahjustamine, munade korjamine, isendite koju toomine või neile kahjustuste tekitamine.
• Looduskaitseobjektide ja kaitstavate liikide kahjustamine.
• Kohalike elanike kodurahu häirimine.

Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastasena, helista riigiinfo telefoninumbrile 1247.