2020 sügisseminar

LAHEMAA NOORE LOODUSKAITSJA JUNIOR RANGER SÜGISSEMINAR 2020

31.oktoober – 01. november, Ojaäärse loodusmajas

Koostas: Enri Uusna, keskkonnahariduse spetsialist

Esimene päev Lahemaa sügisseminarist algas retkega Valgejõe ürgorus, mida juhatas Maie Itse Lahemaa looduskoolist. Lähenesime erinevate nurkade alt Valgejõele ning sellesse suubuvatele ojadele. Selle käigus läbisime ka ühe vähestest seni säilinud ja nimeliselt fikseeritud muinasaegse tee, millel oli asus veel aastasadu tagasi piirkonna ainus Valgejõge ületav sild – Virusild.

Võimalik Virusilla asukoht muinasteel. Foto: Enri Uusna

Tegime peatuse ka Vasaristi oja karstilõhede juures, mis ajalooliselt mängisid rolli Nõukogude kaevanduste pealetungi tõkestamisel ja tee rajamisel Lahemaa rahvuspargi sünnini. Retkel külastasime ka Vasaristi joastikku ja Nõmmeveski kanjonit ning kinnitasime keha sealsel telkimisalal.

Ei saa üle Vasaristi jõest - hüva nõu nüüd kallis tõest. Foto: Enri Uusna

Olles söönud retkejärgse supi Park-Hotell Palmses, siirdusime Lahemaa rahvuspargi keskuse auditooriumisse, kus Margus Ots Eesti Ornitoloogiaühingust pidas loengu tuttpütist ja teistest püttidest Eestis. Seejärel toimus matk läbi pimeda Palmse parkmetsa Ojaäärsele. Enne õhtusööki said noored end proovile panna pimeduses – otsiti helkivaid loomajälgi metsarajal ning lahendati ära variristsõna kordamisküsimustega suvisest kursusest. Mõned said nautida ka pisut öörahu.

Mõistatused pimeduses. Foto: Enri Uusna

Teise päeva hommikusöögile järgnes retk Palmse mõisa, kus tee peal tehti ka traditsiooniline grupipilt Kloostrikivide juures. Palmse mõisa härrastemajas korraldati aga meile programm „Mõisaproua teetseremoonia“. Toreda üllatusena ilmnes, et üks korralik teetseremoonia ei saa peale hakata ilma lõbusõiduta ponirakendis.

Sest auto tuli ju kinni püüda. Foto: Enri Uusna

Järgnevalt tutvustati meile Palmse mõisa ruume ja ajalugu. Enne lõunasööki degusteerisime aga mitut sorti taimeteed ning iga osaleja sai endale kaasa komplekteerida isikliku teesegu.

Pärast lõunasööki jalutasime tagasi Ojaäärsele läbi parkmetsa, tehes kõrvalepõike ka Bresti paviljoni.

Tuntud ka kui Junior Ranger paviljon. Foto: Enri Uusna

Ojaäärsel kohtusime aga Lahemaa mett tootva Madis Kalmaniga, kes tutvustas meile mesinduse ilu ja valu ning mesilaste hingeelu. Päeva kokkuvõtteks sai iga noor looduskaitsja doseerida endale purgi Lahemaa mett ennist kokku pandud teesegu kõrvale.

Junior mesikäpp. Foto: Enri Uusna

Lühidalt olime teise päeva lõpuks end korralikult varustanud sügiskülmade vastaseks võitluseks.