2024 Kevadseminar

12. aprilli ilusal pealelõunal kogunesime Iisaku looduskeskusesse. Lühikese sissejuhatuse järel algas  Margot Haava juhendamisel vilditud lendorava tegemise töötuba. Lendorav on üks meie seminaride läbivaid teemasid, sest lendoravate elupaigad on alles vaid peamiselt Alutagusel. 
Istusime autodesse ja sõitsime Tudu sohu. Seal kohtusime Jüri-Ott Salmiga Eestimaa Looduse Fondist ja tutvusime soo ja soode taastamisega.

Rühm noori seisab puisrabas

 Uurisime, mida näitavad veetaseme muutuste kohta andurid ja erinevad sootaimed. Mõõtsime Tudu järve veetaset, maitsesime kevadisi jõhvikaid ja maiustasime metsiste eeskujul tupp-villpea õienuttidega, kuulasime konnakontserti. Videvikutund Tudu matkamaja juures venis pea südaööni. Tegime koos õues süüa, keetsime priimusel teed ja küpsetasime lõkkel pannkooke. Öine loodus on ju hoopis teistsugune ja öised hääled eriti huvitavad. Ühtlasi selgus, et taevas ei krooksugi soo taastamise tulemusel tagasi tulnud konnad, vaid hoopiski metskurvitsad. Ehkki Tudu matkaonn oli väga ahvatlev, läksime ööbima Oonurme külamajja. 

pealampide valgel pimedas metsas õhtusöögi tegemine

13. aprilli hommikusöögi valmistasime ise ja pakkisime kaasa ka lõunaoote pika metsaretke tarvis.  Tutvusime külamajas toimetava rahvariidemeistri Kaili Maasikmäe töökojas valmivate esemetega ja kuulsime, kuidas rahvariided on ajas kujunenud ning kuidas neid tänapäeval peaks kandma. 

noored uurivad rahvariideidi

Kuna aasta puu on tamm ja Virumaa instituut on algatanud projekti: „Märka Virumaa tammesid“, andsime sinna ka oma väikese panuse. Mõõtes ja pildistades Oonurme külaplatsi tammi ning Peresaare asundusküla koolimaja juures Pätsi ja Laidoneri istutatud tammepuid. Tutvusime Peresaare asunduskülaga. Õppisime, kuidas looduses ära tunda maha jäetud talukohti. 

seminaril osalenud noored koos rahvuspargi lipuga

Liisa Renneli juhendamisel kaardistasime uut lendoravaala, otsides vanade haabade jalamitelt lendoravate pabulaid. Lisaks leidsime ohtralt metskitse, valgejänese, põdralehma ja pulli pabulaid, värske karukaka, hundi ja laanepüü julki. Loodulikus metsas ja soos ilma laudteeta liikumine oli mitmetele  esmakordne ning tekitas palju emotsioone. Uutest teadmistest pungil, käisime veel Tärivere lendorava õpperajal ning leidsime sealtki ühe puu, mille jalamil lendorava kollased pabulad. Heitsime veel vaatetornist pilgu üle lendoravametsa ning oligi aeg minna looduskeskusesse seminari lõpetama. 
Kolmekeelset seminari korraldasid Anne-Ly Feršel ja Mariia Smelska.