Agusalu soostik

Agusalu soostik asub keset Alutaguse madalikku ja on osa Eesti suurimast - Puhatu soostikust. Kaitseala iseloomustavad inimtegevusest vähemõjustatud soostikud ja metsamaastikud, kus elab mitmeid kaitsealuseid liike.    

Agusalu maastikku iseloomustavad Eesti ainsad mandriluited, mida kohalikud kutsuvad kriivadeks. Ligi kakssada, ida-läänesuunalist, männikutega kaetud kõrget ja kitsast liivaseljandikku vahelduvad väikeste sooaladega. Hõlmates ligi viiendiku soostiku pindalast. Kriivasid peetakse Alutaguse sümbolpinnavormiks. Kriivad on enamasti 7, kuni 18 m kõrged, 200 - 3000 m pikad ja 20 - 200 m laiad. Piirkonna teedevõrk on mitmetes kohtades joonistunud välja just lähtuvalt kriivade paiknemisest. Luidetel kasvavad vanad looduslähedased metsad, mida on nii Euroopas, kui ka Eestis väga vähe säilinud. 

  • Agusalu looduskaitseala loodi 2007. a. ja liideti Alutaguse rahvuspargiga 2018. aastal
  • Agusalu soostikust on kaitse all 11 062 hektarit.
  • Agusalus kaitstakse inimtegevusest vähemõjustatud ja väärtuslikku soomaastikku, sellega seotud metsakooslusi, soojärvi, haruldasi liike ning nendega seotud elupaiku.
  • Agusalus asuvad Eesti ainsad mandriluited, kohalikus kõnepruugis: kriivad.
  • Kaitstavatest liikidest väärivad tähelepanulinnud: kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kanakull (Accipiter gentilis), rabapüü (Lagopus lagopus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus),

Kriivad Agusalus. Anne-Ly Fersel

Kriivad Agusalu Valgesoos. Foto: Anne-Ly Feršel

Agusalu soostik tekkis Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Luidetevahelisi lagedaid, laugasteta väikerabasid piiravad jõhvikarikkad kuid raskesti läbitavad märjad õõtsik- ja siirdesood. Siin on hästi näha soo kõik arengustaadiumid madalsoost rabani. Kaitsealal asub kaks jäänukjärve.Soostik on põline meri- ja kaljukotka, metsise ning rabapüü elupaik. Agusalu on jõhvikavarudelt üks rikkamaid soid Eestis. Mitmetel soosaartel, nagu Kasniku, Heinasoo ja Kuivasaarel kasvab põlismetsailmeline- loodusmets.Raskesti ligipääsetav ja seetõttu inimtegevusest vähe mõjutatud ala on hea pesitsus- ja peatuspaik paljudele kaitsealustele linnuliikidele.

Video: Prelitsa soonik ja õõtsiksoo Autor: Marko Kohv

Agusalu liivaste kriivade vahel looksev Prelitsa soonik ja õõtsiksoo. Kõige kitsama koha pealt läks sellest üle ennemuistsel ajal sootee.

Pärimus

  • Kivinõmmes, Vägilaste mäel asub rahvajutu järgi Kalevipoja haud, kus kasvab Dobrina (Vene vägilase Dobrõnja) mets.
  • Suurte soodega ümbritsetud kriivad pakkusid sõdade ajal külarahvale varju. Põgenenud sõdurite ja talupoegade tabamiseks tehti siin 19. saj algul mitmeid haaranguid.
  • Kuigi Agusalu külad ja -talud on enamasti tühjaks jäänud, püsivad rahva mälus soode ja saarte omapärased nimed: Tökati saar, Tsorti kriiva, Garbaata soo jms. Samoljotnaja kriiva sai nime sõjas alla kukkunud lennuki järgi. Bandiidi kriivast leiti maa sisse ehitatud onn. Kamarna küla nimi tähendab vene keeles sääske – «Комар».
  • Agusalu soo neli taliteed kulgesid üle külmunud sooväljade ja ühendasid läänepoolseid talumajapidamisi soosaartel asuvatega.
  • Suvised, üle soo kriivalt kriivale kulgevad jalgrajad olid kohati lattide ja teivastega tugevdatud, pakkudes ubalehesoonikute ja pilliroo- ning tarnamätaste vahel astujale tuge.

Muraka raba servas talu. Anne-Ly Fersel

Agusalu soo servadel ja saartel asunud ligi 140 talu on tühjaks jäänud.  Foto: Anne-Ly Feršel

Loodusharidus

Kaitsealal juhendatud matku ja retki pakub:

Agusalu jalgratta-matkarada (ca 38 km) on tähistatud viitade ja 26. infotahvliga.

Jalgrattaretke võib alustada 3 kohast: Keskkonnaameti Iisaku Looduskeskuse, Iisaku Koduloomuuseumi või Vaikla külaplatsi juurest.

Rada kulgeb mööda asfalti, kruusa, paekivikillustiku ja pinnaseteid. Rajal on 2 puhkekohta.

 

Külastaja meelespea

  •  Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskirjast
  • Kaitsealale rakenduslik tegevusplaan ‒ kaitsekorralduskava  on koostatud aastateks 2015- 2024.
  • Alutaguse rahvuspargi, Agusalu kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: pohja@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi, Agusalu kaitseala külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond, kandes hoolt nii puhke kohtade, kui ka Agusalu ratta matkaraja eest.
  • Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
  • Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Tegutse loodusesse jälgi jätmata, kõik mis kaasa tõid, võta lahkudes endaga alati kaasa.
  • Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
  • Liikudes väljaspool kaitseala teid ja matkarada pea kinni kehtestatud liikumispiirangutest.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  
  • Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.

Imatu järv. Anne-Ly Fersel

Imatu järv.   Foto: Anne-Ly Feršel