25. ja 26. novembril said kokku Alutaguse rahvuspargi noored looduskaitsjad.

 Tähistasime koos kohaliku kogukonnaga rahvuspargi 4. sünnipäeva. Saime põlise Alutaguse elaniku ja elava pärimuse kandja, Mall Hiiemäe suust kuulda, millised olid sügisesed traditsioonilised rahvakalendri tähtpäevad Alutagusel ning kuidas neid tähistati. Kuidas käidi marti ja katri jooksmas kui lähima taluni oli üle soo 9 km. Mis on midruskipäev ja jaguaeg ning mida peeti hingede ajal tähtsaks. Kuidas on Alutaguse piirkonda mõjutanud meie naaberrahvad ja meie omakorda nende kultuuri ja pärimust.  Julged noored käisid vahepeal õues külakiigel kiikumas, pärast aitas pärimustantsude toas kaaslöömine kehast kadunud soojatunde jälle sisse saada. Enne magamaminekut pidasime subrikut, meisterdades pappkastidest kriivade ehk mandriluidete makette. Vahva oli ühes tegutsedes jutustada ja Timofei pillilugusid kuulata.

Laupäeva veetsime Narva ja Poruni jõe ääres matkates. Ilm oli küll kõle ning vähesed miinuskraadid vajavad veel harjumist, aga nii saime õppetunni, millised kindad, saapad ja priimuse kütte sellistes oludes peaksime valima. Poruni metsarajal märkasime hiirte, jäneste, koerlaste, kärplaste, orava, põdra, kopra, karu küüniste ja ilvese jälgi. Kohtusime piirivalvuritega ning ronisime aeg-ajalt teise maailmasõja kaevikutes. Tõusime kõrgele Narva jõe kaldal asuvale Devoni aegkonna jääksaarele, mida kutsutakse Punamäeks.

Puudel jäid silma nii seened, pahad, mustad pässikud kui ka külmalõhed. Põlismetsas vaatasime kõrgetel puutüvedel kasvavaid pehmeid samblaid ja huvitavaid samblikke. 10 kilomeetri läbimiseks kulus natuke üle 4 h. Matka ilmestasid mõned planeerimata kiirkulgemised allamäge ja planeeritud soojenduspausid. Matka lõpus on ikka hea meel tõdeda, et õnnetundeks on vähe vaja, hea seltskond, kuum tee, lõkketuli ja ise tehtud soe toit.  

Seminari korraldasid Anne-Ly Feršel ja Elo Raspel Keskkonnaametist.

Vaata pilte: https://photos.app.goo.gl/NQG8SRJXpjDNcEY6A