Mäetaguse tammik

 

Mäetaguse tammik, (53,2 ha), on üks põhjapoolsemaid tammikuid Eestis ning kogu Euroopas. Mäetaguse tammik on kaitse all 1965. aastast ja kuulub loodusalana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 2018 aasta lõpus liideti Mäetaguse tammik Alutaguse Rahvuspargi koosseisu. Mäetaguse puisniit kujunes pargi-ilmeliseks pika aja jooksul, niitmise ja loomade karjatamise mõjul. Maa kasutamise lõppedes ligi 70 aastat tagasi algas võsastumine ning võimsate tammede vahelistele niitudele kasvas segamets. Puisniidu taastamiseks eemaldati osa metsa, tõrjuti võsa ja alustati šoti mägiveiste karjatamisega.  150-300-aastased kõrgekasvulised, laiuva võraga tammed on seotud väga mitmekesise elustikuga. Ida-Eestis on tammesid ja teisi laialehiseid puid (vaher, tamm, pärn, saar jne) suhteliselt vähe. Seepärast on vanade puude säilitamine ja noorte puude järelkasvu soodustamine eriti oluline. 

Mäetaguse tammik. Foto: Ants Animägi

Tammikut korrastades säilitati kuivanud ja kõdunevad puud, sest need on oluline osa loodusest. Kõduneva puiduga seotud elusolendid muutuvad üha haruldasemaks, seepärast tuleb igasse metsa selliseid puid alles jätta. Nii saame näha neis rõõmsalt kihavat elu. Hääbuvas puutüves kasvab mitmed seeneliike, tüve katavad samblikud  ja samblad. Tammede ja ka teiste jämedate lehtpuude tüvede alumises osas kasvab näiteks üks vääriselupaiga tunnusliikidest -  II kaitsekategooriasse kuuluv sammal roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Puidu sees elavad erinevad pisiloomakesed (putukad, nende vastsed jt), keda esmapilgul ei pruugi märgatagi.  Puu õõnsustes ja tüügastel tegutsevad linnud ja loomad leiavad sealt omakorda rikkaliku toidulaua. Vana puuõõnsus või tüügas sobib koduks näiteks händkakkudele (Strix uralensis, III kaitsekategooria), kes nagu hiireviudki (Buteo buteo, III kaitsekategooria) vajavad eluks mosaiikset maastikku: metsa, niite, põlde ja kraave, mida Mäetaguse tammik ja selle lähiümbrus pakub. Põnevatest taimedest kasvab tammiku servaaladel karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), II kaitsekategooriasse kuuluv kuni 1 m kõrgune, kollaste õitega taim.

Tammiku lähedal asub renoveeritud Mäetaguse mõisakompleks 14 hoonega. Sealt võib leida nii puhkamisvõimalusi, kui erinevaid tegevusi.

Külastajale

  • Alutaguse rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: info@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi, Mäetaguse tammikus kehtib Mäetaguse maastikukaitseala kaitse-eeskiri
  • Alutaguse rahvuspargi külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond. e-post:  info.kauksi@rmk.ee tel: +372 5681 5722
  • Tammiku servas kulgevad jalutusrajad.
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke ja puisniitu hooldavaid veiseid. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad hirmutada ja kahjustada kohalikke linde ning loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Tegutse looduses endast jälgi jätmata. Kõik, mis kaasa tõid, vii endaga ühes, ära jäta midagi maha. 
  • Mootorsõidukiga sõida ainult teedel. Radadel võib sõita ka jalgrattaga
  • Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  
  • Täiendavat infot lähipiirkonna võimalustest leiad kodulehtedelt: Loodusega koos ja Puhka Eestis

Loodusharidus

Tammiku väärtusi ja puisniidu hooldamist tutvustab MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus                                                                                                                                                                               Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda: keskkonnahariduse portaalis.