Tärivere mägi Iisakus

Iisaku maastikukaitseala kinnitati 2018 a.  Ala kaitse-eesmärk on kaitsta maastikuilmet, metsakooslust, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike, sh. kaunist kuldkinga ja lendoravat ning nende elupaiku. Iisaku maastikukaitseala pindala on kokku 58,5 hektarit. Samal, 2018 aastal liideti Iisaku maastikukaitseala Alutaguse rahvuspargi koosseisu.

Tärivere mägi. Foto: Anne-Ly Feršel

Tärivere mägi on osaliselt kaitse all juba 1939. aastast, kui Iisaku Kirikumäe puistu hinnati puhkemajanduslikult nii väärtuslikuks, et see kaitse alla võeti. 1965. aastal laiendati kaitstavat ala Kirikumäest põhja poole ning 41,1 hektarine ala nimetati Iisaku parkmetsaks. 1994. aastal hakati ette valmistama uut kaitsekorralduskava, mis hõlmas endas Iisaku oosi, sellel kasvavat metsa, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitset.

Iisaku Tärivere mägi kuulub Iisaku-Illuka oosiahelikku.  Eesti ühe kõrgeima oosi (42 m) ja Ida-Virumaa ühte kõrgeimat looduslikku punkti (94 m üle merepinna) nimetatakse Tärivere mäeks. Ligi 2 km pikal ja 700 m laial oosil kasvavad kuuse-lehtpuu segametsad ning maapinda katab salu- ja laanemetsale iseloomulik taimestik. Liigirikkas põõsarindes kasvab palju sarapuid, magesõstart ja näsiniint. Parkmetsas on leitud kuni 180 taimeliiki, seal hulgas kaitsealust käpalist: kuldkinga. Leitud 81 samblaliigist on kaitse all 14 ja haruldasi samblikke esindab 7 vääriselupaiga tunnusliiki. Vanas kuuse-haava segametsas elavad lendoravad, kes leiavad siit varjumiseks ja pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi ning toitu.

Lendorav haavapuul. Foto: Rainar Kurbel 

Kultuuripärand

Kirjalikes allikates mainitakse Tärivere mäel asuvat inimasustust alates 1426. aastast  ja umbes samast ajast on pärit ka Apteegimäe kalmistu. Väikesest külakesest kujunes alevik alles 20. sajandil. Rahvapärimuse järgi on Tärivere mäele maetud suur varandus.

Loodusharidus

IIsaku piirkonna põneval, vahelduval maastikul viiakse läbi mitmesuguseid erinevaid õppetegevusi.

Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda keskkonnahariduse portaalis.

Külastajale

  • Piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
  • Alutaguse rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: info@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond. e-post:  info.kauksi@rmk.ee tel: +372 5681 5722
  • Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja IIsaku maastikukaitseala kaitse-eeskirjast
  • Parkmetsas on puhke- ja piknikukohti ning vahelduval maastikul kulgevad liikumisrajad.
  • Tärivere mäe terviserada (5 km) on raske reljeefi ja loodusliku kattega metsarada.
  • 28 m kõrgest vaatetornist avaneb vaade Alutaguse maastikule. Ilusa ilmaga võib näha ka Peipsi järve, Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksi mägesid ning Narva jõe ääres asuva Eesti elektrijaama korstnaid.
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Tegutse looduses endast jälgi jätmata. Kõik, mis kaasa tõid, vii endaga ühes, ära jäta midagi maha, isegi mitte prügikasti. Loomad ja linnud tirivad prügi välja ja …
  • Mootorsõidukiga sõida ainult teedel ja pargi parklas. Radadel võib sõita ka jalgrattaga
  • Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
  • Lahkudes veendu, et lõke on täielikult kustunud. Sama kehtib ka ühekordsete grillide ja grillsöe kohta.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  
  • Täiendavat infot leiad kodulehtedelt: Loodusega koos ja Puhka Eestis