Tärivere mägi Iisakus

Alutaguse rahvuspargi kõrgeim tipp on Tärivere mägi, mis tõuseb 94-meetrit üle mere pinna. Mägi kuulub ligi 30 km pikkusesse, läbi Alutaguse madaliku kulgeva Iisaku-Illuka oosiahelikku. Oosi põhjaosas on Kurtna mõhnastik koos paljude järvedega. Oosistiku keskosas, Jõugal ning Kivinõmmel on kokku 5 kena järve. Oosi idaosas asuv Tärivere mägi on järsu ida- (20-30 kraadi) ja sopilise läänenõlvaga. Tärivere oos koosneb põhilistelt kruusast. Kunagised väikesed kruusavõtukohad  Kirikumäel ja Kaevumäel on korrastatud. Kruusa kaevandamine Iisaku oosi põhjaosas jätkub 2028. aastani. Iisaku alevikus asuvat metsa mõjutab mõõdukas inimtegevus -siia on rajatud vaatetorn, puhkealad, suusa- ja terviserajad.

 Iisaku Kirikumäe puistu hinnati  juba 1939. aastal puhkemajanduslikult nii väärtuslikuks, et see võeti osaliselt kaitse alla. 1965. aastal laiendati kaitstavat ala Kirikumäest põhja poole (41,1 ha) ning nimetati Iisaku parkmetsaks. 1994. aastal hakati ette valmistama uut kaitsekorralduskava, mis hõlmas endas Iisaku oosi, sellel kasvavat metsa, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitset. 2018. aastal kinnitati Iisaku maastikukaitseala (58,5 ha), eesmärgiga kaitsta maastikku, metsakooslust, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, sh. kaunist kuldkinga, lendoravat ning nende elupaiku. Samal, 2018. aastal liideti Iisaku maastikukaitseala Alutaguse rahvuspargi koosseisu.

Tärivere ligi 2 km pikal ja 700 m laial mäel kasvavad peamiselt kuused ja haavad, lõunaosas männid. Paiguti kasvab ka pärna, vahtrat, saart, jalakat, kaski. Vanimad puud on ligi 150 aastased männid, kuused ja kased. Alusmetsas on puukujulisi pihlakaid ja palju sarapuid, magesõstart, kuslapuud ja näsiniint.  Maapinda katab salu- ja laanemetsale iseloomulik taimestik. Siin on leitud 181 taimeliiki, seal hulgas kaitsealuseid käpalisi. Leitud 81 samblaliigist on kaitse all 14, millest 7 on haruldased vääriselupaiga tunnusliigid. 

Mäel kasvav mets on vääriselupaik. Tärivere mäel saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased ja elupaiga muutuste suhtes tundlikud liigid - loomad, selgrootud, seened, samblikud ja taimed. Surnud puit on metsade elurikkuse üks põhitegureid ja seetõttu on lamapuit metsa loomulik osa. Püsti keeranud juuremätaste ümber on kuivemaid ja märjemaid mikrokasvukohti erinevatele liikidele. Lamatüvedest tekib hulgaliselt vett imavat, niiskust säilitavat ja juurepessust nakatumata metsakõdu, luues taimedele häid kasvuvõimalusi. Lamapuidu metsa jätmine soodustab noorte puude sh kuuskede kasvu ja takistab sarapuude tihedat vohamist. Kuivanud või kõdunevatel jämedatel kuuse-, ja haavatüvedel on suur elustikuline tähtsus, need pakuvad elupaiku paljudele seentele, putukatele, sammaldele ja samblikele. sh haruldastele liikidele, nagu kännukatik, sügis-kõrvsammal, roostetorik, sulgjat õhik, varjuluste.

Lendorav haavatüvel. Foto: Rainar Kurbel 

 Vanas, kuuskede ja haabadega segametsas elavad lendoravad, kes leiavad siit varjumiseks ning pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi. Väike, öise eluviisi ja suurte silmadega näriline liugleb peaaegu hääletult puult puule ning varjub päevasel ajal puuõõntesse. Puudel vilgas loomake on nahavoltide tõttu maa peal liikudes äärmiselt kohmakas. Seepärast on neile lagedate alade, sh noorendike ja lageraielankide ületamine eluohtlik. Lendorav sööb puude urbi, pungi, noori oksi, lehti, seemneid. Talveks koguvad lendoravad toiduvarusid.  Lendoravatel on palju vaenlasi: nugised, kakud, asulate läheduses ka hulkuvad kodukassid jne. Eestis väljasuremise piiril olevat loomakest on vähesed oma silmaga näinud. Lendoravat ohustab väheste, eluks sobivate metsade killustumine, kisklus ja vanade, õõnsustega lehtpuude nappus.  Kõige olulisemad on lendoravatele haavapuud, nende õõnsustes on tema pesa ning ladvas toidulaud. Suur osa praegu teadaolevatest lendorava leiukohtadest asuvad Alutaguse rahvuspargis ja selle lähiümbruses.

 Lendoravaga elust ja tegemistest annab hea ülevaate 2023. aastal välja antud  „Lendoravaraamat“, mis on kättesaadav ka veebis lugemiseks: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-09/Lendoravaraamat.pdf

Sinililled Tärivere metsas. Foto: Anne-Ly Feršel

Kultuuripärand

• Kirjalikes allikates mainitakse Tärivere mäel asuvat inimasustust alates 1426. aastast  ja umbes samast ajast on pärit ka Apteegimäe kalmistu. Väikesest külakesest kujunes alevik alles 20. sajandil. Rahvapärimuse järgi on Tärivere mäele maetud suur varandus.
• Alutaguse mail elab ikka kahte liiki õravaid: ühed on küünide ja tuttidega ning teised siivadega õravad.

Loodusharidus

IIsaku piirkonna põneval, vahelduval maastikul viiakse läbi mitmesuguseid erinevaid õppetegevusi.

• Lendorava õpperada- ligi 1 km pikk ja 9 infotahvlit tutvustab lendorava bioloogiat, elupaiku, levikut ja kaitset. Rada kulgeb Iisaku, ehk Tärivere mäel, lendoravate elupaigas. Rada algab parklas, läbib Iisaku lõkkekohta ja möödub Iisaku vaatetornist.
• Piirkonna loodust ja kultuuripärandit tutvustavad: Iisaku Kihelkonna Muuseum ja  Alutaguse Matkaklubi.

Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda keskkonnahariduse portaalis.

Külastajale

• Piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
• Alutaguse rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999; e-post: info@keskkonnaamet.ee
• Alutaguse rahvuspargi külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond. e-post:  info.kauksi@rmk.ee tel: +372 5681 5722
• Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjast
• Parkmetsas on puhke- ja piknikukohti ning vahelduval maastikul kulgevad liikumisrajad.
• RMK matkatee (613 km pikkune) Penijõe – Aegviidu – Kauksi haru, läbib oma teel Tärivere mäge.
• Tärivere mäe terviserada (5 km) on raske reljeefi ja loodusliku kattega metsarada.
• 28 m kõrgest vaatetornist avaneb vaade Alutaguse maastikule. Ilusa ilmaga võib näha ka Peipsi järve, Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksi mägesid ning Narva jõe ääres asuva Eesti elektrijaama korstnaid.
• Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
• Tegutse looduses endast jälgi jätmata. Kõik, mis kaasa tõid, vii endaga ühes, ära jäta midagi maha, isegi mitte prügikasti. Loomad ja linnud tirivad prügi välja ja …
• Mootorsõidukiga sõida ainult teedel ja pargi parklas. Radadel võib sõita ka jalgrattaga
• Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
• Lahkudes veendu, et lõke on täielikult kustunud. Sama kehtib ka ühekordsete grillide ja grillsöe kohta.
• Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
• Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.  
• Täiendavat infot leiad kodulehtedelt: Loodusega koos ja Puhka Eestis