Alutaguse rahvuspargi idapoolne lahustükk asub Narva jõe ülemjooksul. Siin asuva rahvuspargi ala piirid kattuvad lääne pool jõe kaldajoonega ja ida pool on piiriks piki Narva jõge kulgev Eesti Vabariigi ning Vene Föderatsiooni vaheline kontrolljoon.  

Narva jõe ülemjooksu väärtuslikuma osa moodustab Narva jõe ülemjooks koos Jaama jõe ja Karoli oja alamjooksudel olevate vanajõgedega, mida kutsutakse ka Jaama ja Karoli struugadeks. Vanajõgede kallastel on ulatuslikud lammialad, Jaamaküla ja Karoli luhad.

Narva jõgi on Eesti suurima valgalaga jõgi  (56 200 km2, sellest Eesti territooriumil ligi 1/3) ja suurima vooluhulgaga (keskmine vooluhulk suudmes on ligikaudu 400 m3/s.) jõgi.

Narva jõe ülemjooksu hoiuala loodi 2005. aastal ja selle veeosa pindala on 212,7 ha.

Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ja luhtade elustiku ning (ränd)lindude elupaikade kaitseala, ehk Struuga maastikukaitselal moodustati 2007. aastal ja selle pindala on 1250,9 ha.

2018. aastal liideti need alad Alutaguse rahvuspargiga.

Kaitstavatest linnuliikidest kohtab siin: soorätsu, rohuneppi ja rukkirääku, vee-elanikest aga saarmast, tõugjat, paksukojalist jõekarpi, hinku, võldast ja vingerjat.

Narva jõgi ülemjooksul. Foto: Anne-Ly Feršel

 Struuga kaitseala loodi vanajõgede ja luhtade ning selle elustiku kaitseks. Struuga asub Narva jõe madalatel kallastel Vasknarva, Jaama- ja Karoli küla vahel. Ligi ühe kolmandiku kaitsealast katavad vanajõgede veepeeglid, teise luhad ja kolmanda põõsastikud, roostik ning soometsad. Kevadised suurveed kannavad kaasas muda ning muudavad lammide mullad viljakaks, tagades eriti lopsaka taimekasvu. Nii kujunesid siia suured, sajandeid kasutuses olnud, ning laiale piirkonnale olulised heina- ja karjamaad. 20. sajandi lõpus aga karjakasvatus hääbus, ning sajandite jooksul kujunenud omapärane lamminiidukooslus hakkas maa kasutamise lõppedes võsastuma. Viimastel aastatel hoitakse osa luhta võsavabana toetatud niitmise ja karjakasvatuse abil. Luhtadel pesitsevad: rohunepp ja sooräts, mustviires, tuttpütt,  hüüp, roo-loorkull, rukkirääk jpt.

Narva jõe ülemjooksul elab kuus nahkhiire liiki, neist tähtsam on tiigilendlane.

Struugadel on Eesti suurim rohe-tondihobu asurkond, kokku on siin leitud 21 kiililiiki, neist tähtsaim on rohe- vesihobu. Kaitsealustest taimedest kasvavad siin sinine emajuur, ahtalehine ängelhein ja mitmed käpalised.

Narva vanajõed on nii Peipsi kui Narva jõe kaladele väärtuslikud koelmud, siia rändavad massiliselt kudema särg, haug, säinas, latikas jt.

Narva jõe ülemjooks, vanajõed ja luhad. Foto: Maa-amet

Narva jõe lähtest on leitud 4000 aastat vana kivikirves. Narva jõgi on sajandite pikkuse ajalooga piiriala. Piirkonda iseloomustab siin asuvate vene rahvusest inimeste omapärane ajalugu ja kultuur. Jõe kaldal kõrgub Vasknarva ordulinnuse vare. Jõe kallastel on maakividest kindlustused, mis suunavad rüsijääd allavoolu ja kaitsevad küla hooneid jää purustuste eest. Jõe lähtes on (põiki)muulid ehk buunid, mis ahendavad jõe voolusängi, püüavad setteid ning kiirendavad  vee voolu. Üle küla kõrgub Vasknarva püha Eelija kirik, mis on Kuremäe kloostri erakla. Piki külatänavat liikudes võib näha vene küladele iseloomulikku arhidektuuri. Jaamaküla kiriku juurest, oli varasemal ajal üle niidetud luhtade näha naaberküla Vasnarva kirikut. Kirikukellade kaja kõlab üle veepeegli kaugele. Jaamaküla külamajas on väljapanek piirkonna ajaloost. Külad elasid jõe najal. Suurt tähtsust omasid kaubaveod jõel. Peipsilt tulev kaup laaditi ümber jõelotjadele, mis sõitsid allavoolu kuni Kulgu sadamani . Narvas laaditi uus kaup peale ja lodjad veeti vastuvoolu, hoburakendite abil, piki kallast üles. Kevadest poole suveni tegeles osa rahvast palkide parvetamisega, mis saabusid kogu Peipsi põhjarannikult, ning küttepuude tegemisega ja saatmisega Narva linna. Omapärane oli ka kalatõketega ehk sääskadega kala püüdmine. Lopsakad luhad võimaldas suurte karjade pidamist, nii oli külaelanikel piisavalt loomanahku, millest peale parkimist tehti üle Eesti kuulsaid nahksaapad, ehk serenskeid.

1930. aastatel tehti Vasknarva, Jaamaküla ja Karoli luhtadel heina enam kui 530-le kohalikule veisele ning arvukatele hobustele ja lammastele. Heinalisi tuli siia ka Jõhvi ümbruse mõisatest ning Peipsi põhjaranniku, Kuremäe ja Iisaku ümbruse küladest.

Karu Narva jõel. Foto: Lembit Kesler.

Külastaja meelespea

• Narva jõe ülemjooks sobib puhkamiseks ja looduse nautimiseks kõigil aastaaegadel.
• Alutaguse rahvuspargi, Struuga ja Narva jõe ülemjooksu hoiuala valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999 ; e-post: info@keskkonnaamet.ee
• Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri
• Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse 5. peatükis.
• Alutaguse rahvuspargi, Struuga piirkonna külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus 
• Kaitsealal ei ole ja ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti. Lähimad ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. 
• Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui see ei tekita kahju maavaldajale. Tarastatud või tähistatud eramaal liikumiseks on vaja omaniku luba.
• Tegutse loodusesse jälgi jätmata, kõik mis kaasa tõid võta lahkudes endaga alati kaasa.
• Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel ja pargi ainult parklas.
• Harrastuskalapüük on lubatud vastavalt kaitse- ja kalastuseeskirjale.
• Külastades kaitseala koos lemmikloomadega tuleb hoida koerad, kassid rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
• Loodusandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
• Toimeta kõik pesemistoimingud kuival maal, sest kõik pesemisvahendid on vee elustikule mürgised ja soodustavad vetikate vohamist ning veekogu taimedega kinni kasvamist.
• Toimeta oma loomulikud vajadused käimlas või kuival maal.

• Narva jõgi on piiriveekogu, järgi reegleid, millega saad tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel: Liikumine piiriveekogudel
• Registreeri piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek luues kasutajaprofiil veebilehel www.piiriveekogu.ee. Veekogule mineku saab registreerida sealsamas veebilehel või saates SMS numbrile +372 59 120 600. SMS teel registreerimiseks saada veekogule minnes SMS tekstiga "Algus" või "A" ning veekogult tagasi tulles tekstiga "Lopp" või "L"

• Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
• Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.  
• Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.