Alutaguse rahvuspark on loodud Ida-Eestile iseloomulike soo-, metsa- ja rannikumaastike ning kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Alutaguse rahvuspark (45 019 ha) paikneb peamiselt Alutaguse vallas.
Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal 11. kaitsealast – Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Iisaku, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala.
Eesti soostikest suurim on rahvuspargis asuv Puhatu soostik. Puhatu soostiku servas voolava Poruni jõe kaldail kasvavad väärtuslikud põlismetsa ilmelised metsad. Puhatu ja Agusalu soostik on üks viimaseid suuri siirdesooalasid Eestis.
Eesti ainsad mandriluited e kriivad asuvad Agusalu ja Puhatu soostikus. Kriivad lähevad järsult üle väikesteks sooaladeks, moodustades viirulisi maastikumustreid. Kõrged ja kitsad liivaseljandikud on justkui sillad raskesti läbitavates soomaastikes, neil kasvab vanu looduslähedasi metsi, enamasti nõmme- ja palumännikud.
Eesti sookaitse sai alguse Ratva rabast, kui 1938. aastal loodi sinna kotkaste kaitseks reservaat.
Eesti pikim liivarand ja luitestik (ligi 30 km) asub Peipsi põhjarannikul. Siin on ka nn „laulvad liivad“, sest liivaterade omavaheline hõõrdumine tekitab krudisevat heli.
Eesti suurima vooluhulgaga jõgi-Narva voolab Alutaguse rahvuspargi idaserval. Narva jõe ülemjooksu, Vasknarva, Jaama ja Karoli külade vahele on kujunenud unikaalne, vanajõgede ja lopsakate luhaniitudega maastik, mida kutsutakse Struugaks.
Eesti suurima järvede tihedusega maastik asub Kurtna mõhnastikus. Siin on ligi 40 eriilmelist järve. Nende seas on eriti väärtuslikke, haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.
Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid on Mäetaguse tammik, seal kasvavad kuni 300 aastat vanad, laia võraga ja elustikurikkad puud.
Eesti üks kõrgeim ja ligi 30 km pikk, Iisaku-Illuka oosiahelik kulgeb Iisakust Kurtna. Oosi kõrgeim tipp on IIsakus asuv Tärivere mägi (94 m) millel asub ka vaatetorn. Tärivere mäel kulgeb siinset metsakooslust ja haruldasi lendoravaid tutvustav õpperada.
Alutaguse rahvuspark kuulub Euroopa kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Agusalu ning Muraka soo kuuluvad rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade hulka.
