Puhatu soostik
Puhatu soostiku sopilises maastikus on laukaid ja järvi ning palju metsaseid saari. Siin on väga hõre inimasustus. Puhatu soo koos teda ümbritsevate kümnete väiksemate soodega on väärtuslik ja kuivendamisest vähe rikutud ala. Soostik on osa kunagisest, Eesti kõige suuremast (57 000 ha) märgalade kompleksist ning üks viimaseid suuri siirdesooalasid Eestis. Suure osa Puhatu soostiku põhjapoolsest osast on neelanud põlevkivi- ja turbatootmine.
Oma praegustes piirides- 12 386 ha, kinnitati Puhatu looduskaitseala 1999. aastal. 1967. aastal võeti piirkonnas kaitse alla Poruni (Boroni) jõe ürgorg ja 1990 aastal loodi Permisküla taimestiku mikrokaitseala. 2018 aastal liideti Puhatu looduskaitseala Alutaguse rahvuspargi koosseisu.
Kinni kasvanud järvedest ja soostunud mineraalmaast tekkinud maastikul vahelduvad erinevad sootüübid, laukad ja rabajärved männimetsaste liivaseljandikkudega. Piirkonna metsad on väga eriilmelised, kuid kõige rohkem on siirdesoo- ja rabametsi. Raskesti ligipääsetavatel ja seetõttu inimtegevusest vähem mõjutatud aladel on säilinud ka liigirikkaid loodusmetsi ja haruldaste metsaliikide, nagu lendorava ja must-toonekure elupaiku.
Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad vaheldust Eesti ainsad mandriluited e kriivad. Kõrgete, pikkade ja kitsaste liivaseljandike vaheldumine sooaladega, moodustab viirulisi maastikumustreid. Kriivad on kui sillad, mis aitavad liikuda üle raskesti läbitavate soomaastike. Kriivadel kasvab vanu looduslähedasi metsi.
Viinamardi järv. Foto: Jürgen Öövel
Puhatu on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Siin on Eesti üks tihedamalt asustatud kalakotkaste (Pandion haliaetus) pesitsuspiirkond ja Eesti suurim rabapüüde (Lagopus lagopus) populatsioon ja nende ainuke teadaolev elupaik Eestis. Rabapüü kadumise peamine põhjus on kliimamuutused – sagedased lumevaesed talved teevad valge talvesulestikuga rabapüüst kiskjatele kerge saagi. Puhatus kohtab ka kalju-, madu-, merikotkast. Soodes pesitsevad kõik meie olulised sookahlajad nagu mudatilder, rüüt jt.
Kaitsealal elab 48 imetajaliiki, sh. lendorav, saarmas, hunt, karu ja ilves. Läbi Puhatu kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese rändeteed Eesti ja Venemaa vahel. Siin kasvavad mitmed kaitstavad seened, samblad, samblikud aga ka taimed, nagu: ida-võsalill, laialehine nestik, palu-karukell jmt. Kaitseala idaosa hõlmab Poruni jõge ja jõeorgu ühes liigirikka lammi- ja laialehise loodusmetsaga.
Kirde-Eesti lavamaa aluspõhi koosneb peamiselt ordoviitsiumi lubja - ja liivakivi kihtidest, sest Põhja poolt tulnud jääaja liustikud kulutasid siin lasunud Devoni aegsed kihistused ära. Devoni kihistud asuvad Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool, kuid Narva jõe keskjooksul katab ordoviitsiumi kivimeid Põhja-Eestis erandlik, ligi 10 m paksune, Kesk-Devoni jääksaar, mida nimetatakse Narva lademeks. Gorodenka, Poruni ja Narva jõe kallastel avanevad selle piirkonna ühed vaatamisväärsused: Narva lademe Leivu ja Vadja vööndi paljandid. Baltikumis kui ka maailmas haruldased kihid sisaldavad endas jälgi iidse, sooja ja madala rannikumere elanikest ning elukeskkonnast, iseloomustades geoloogilise ajaloo vastavat etappi.
Poruni (Borovnja) tumepruuni veega jõgi on 11 km pikk ja saab alguse Puhatu soost. Ürgorus voolava jõe liivakivist ja domeriidist kallastel paljanduvad punakat tooni Leivu ja Vadja kihistud. Foto: Anne-Ly Feršel
Puhatu soostiku kaitse on oluline nii inimestele kui ka soodes elavatele liikidele. Looduslikult säilinud ja vähese kuivenduse mõjuga sood on haruldased kogu Euroopas. Soo on väärtuslik ökosüsteem– puhastades ja säilitades vett, ühtlustades ümbruskonna hüdroloogilist režiimi, sh hoides ära üleujutusi ja leevendades põuda. Kõrge veeseis ja sellest tulenevalt vähene hapniku ligipääs peatab orgaanilise aine kiire lagunemise ja tekib turvas, kus on talletatud tuhandete aastate jooksul seotud süsinik. Soode kogupindala on viimase sajandi jooksul vähenenud kuni 3 korda ning praegu on soode all vaid 8% Eesti maismaapindalast. Kuid üha enam on hakatud mõistma märgalade tähtsust ning otsitakse aktiivselt nende taastamisvõimalusi.
Ajaloost:
• Narva ja Poruni jõe ääres on näha II maailmasõjast säilinud kaevikuliine ja punkreid. Rabas on eristatav vana pakktee ja sakslaste poolt sõja ajal rajatud raudteetammi ase.
• 1754.–1768. a. tegutses Narva jõe ääres üks Eesti esimesi klaasikodasid. Siia rajati meistrite ja tööliste tarvis väike linnatüüpi asula, mis ühtlasi andis kohale nimeks Gorodenka ehk linnake.
• Mööda väikesi metsajõgesid ja selle tarbeks kaevatud kraave toimus suurveeaegne palgiparvetus Narva jõkke. See oli kohalikele oluliseks sissetulekuallikaks kuni Teise maailmasõja alguseni. Jõgesid kasutati ka heina transportimiseks, kuna sobivaid metsateid sisuliselt polnud. Narvas elanud metsaomanikud lasid kaevata palkide parvetamiseks kanali, mis voolas Kivinõmmelt Poruni jõkke. Dobrina kanali kallastele istutati tammeallee.
Palgiparvetajad Alutagusel
Loodusharidus
Poruni põlis- ja lammimetsaga saab tutvuda Poruni matkarajal.
Kaitsealal pakub juhendatud matku ja retki :
Külastaja meelespea
- Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjast
- Alutaguse rahvuspargi, Puhatu soostiku valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999 info@keskkonnaamet.ee
- Alutaguse rahvuspargi, Puhatu kaitseala külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus, kandes hoolt nii puhke kohtade, kui ka matkaraja eest.
- Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
- Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
- Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
- Tegutse loodusesse jälgi jätmata, kõik mis kaasa tõid, võta lahkudes endaga alati kaasa.
- Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
- Liikudes väljaspool kaitseala teid ja matkarada pea kinni kehtestatud liikumispiirangutest.
- Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
- Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.
- Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.
Puhatu servas asuva Poruni jõe kaldail kasvab väärtuslikke põlismetsailmelisi metsi. Foto: Anne-Ly Feršel