Puhatu soostik

Puhatu kaitseala eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid Eestis, koosnedes Puhatu soost ning selle ümber koondunud mitmekümnest väiksemast soost. Kaitseala pindala on 12386,4 ha.

Oma praegustes piirides kinnitati Puhatu looduskaitseala 1999. aastal. Juba 1967. aastal võeti kaitse alla Poruni (Boroni) jõe ürgorg ja 1990 aastal loodi Permisküla taimestiku mikrokaitseala.  

2018 aastal liideti Puhatu LKA Alutaguse Rahvuspargi koosseisu

Viinamardi järv. Jürgen Öövel

Viinamardi järv. Foto: Jürgen Öövel

Kunagiste järvede kinnikasvamisel ja mineraalmaa soostumisel tekkis huvitav, erinevate sootüüpide, laugaste, rabajärvede ja männimetsaste liivaseljandikkudega maastik. Puhatu ja selle ümber koondunud mitmekümne väiksema soo suurimaks väärtuseks on looduslik, kuivendamisest vähe rikutud seisund. Kaitseala idaosa hõlmab Poruni jõge ja jõeorgu ühes liigirikka lammi- ja laialehise loodusmetsaga.

Puhatu looduskaitseala iseloomustab rikkalik linnustik. Olulisemad linnuliigid on rabapüü, kalju-, madu-, meri- ja kalakotkas. Siin on Eesti suurim rabapüüde populatsioon. Kaitsealal elab 48 imetajaliiki, sh. lendorav, saarmas, hunt, karu ja ilves. Läbi soostiku kulgevad paljude liikide ränded Eesti ja Venemaa vahel.

Siin kasvavad mitmed kaitstavad taimed: välja võib tuua ida-võsalille, laialehist nestikut ja palu-karukella.

 

Narva ja Poruni jõe ääres on näha II maailmasõjast säilinud kaevikuliine ja punkreid ning rabas on eristatav sakslaste poolt rajatud raudteetammi ase ja vana pakktee.

 

Loodusharidus

Kaitsealal pakub juhendatud matku ja retki :

Loodusharidus. Anne-Ly Feršel

Loodusharidus. Foto: Anne-Ly Feršel

Külastaja meelespea

  •  Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskirjast
  • Alutaguse rahvuspargi, Puhatu kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: pohja@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi, Puhatu kaitseala külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond, kandes hoolt nii puhke kohtade, kui ka matkaraja eest: Poruni matkarada.
  • Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
  • Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Tegutse loodusesse jälgi jätmata, kõik mis kaasa tõid, võta lahkudes endaga alati kaasa.
  • Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
  • Liikudes väljaspool kaitseala teid ja matkarada pea kinni kehtestatud liikumispiirangutest.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  
  • Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.

Poruni laialeine mets augustis. Anne-Ly Feršel

Puhatu servas asuva Poruni jõe kaldail kasvab väärtuslikke põlismetsailmelisi metsi. Foto: Anne-Ly Feršel