Selisoo looduskaitseala loodi 2015. a. ja liideti Alutaguse rahvuspargiga 2018 aastal. Selisoo laiub  2051 hektaril ja on 7,4 km pikk ning  3,7 km lai. Selisoos kaitstakse väärtuslikku sood, seda ümbritsevat metsa, soojärvi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Kaitstavatest liikidest on põhirõhk lindudel: metsis (Tetrao urogallu), sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix) mudatilder (Tringa glareola), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletilder (Tringa nebularia).

Selisoo on üks vanimaid soid Ida-Eestis ja kuulub Muraka soostikku. Ligi 10 000 aastat tagasi kinni kasvanud järvedest tekkisid madalsood. Liigniiskuses ja hapnikuvaeguses ladestusid taimejäänused turbana, soopind laienes ja kerkis üha kõrgemaks. 5–7 m paksune turbakiht on tõstnud Selisoo ümbritsevast mineraalmaapinnast 3–4 m kõrgemale. Kujunenud soo asub liivaseljandike vahel. Selisoo läänekülg ulatub vastu Mäetaguse oosi, mis kerkib soo pinnast kuni 10 m kõrgusele. Oosi järsk nõlv jätkub ka raba all. Laugasterohke Selisoo raba on enamasti kaetud hõreda ja madalakasvulise männikuga.

Ajavahemikul 01.02‒30.06 on Selisoos lubatud viibida ja liikuda vaid piki matkarada.

Selisoo. Jürgen Öövel

Älves Selisoo rabas. Foto: Jürgen Öövel

Seli järv ehk Seli Suurlaugas on endise järve jäänuk ehk viimane vaba veesilm. 19. saj. lõpul kaevatud kraav alandab jätkuvalt soo ja järve veetaset ja suurt osa järvest katab tihe õõtsik. Selisohu ja selle ümbrusesse rajatud kraavid toimivad siiani, seepärast on soo loodusliku veerežiimi taastamiseks kavas mitmete kraavide sulgemine. Seli järv ja laugastik on peatuspaigaks lindudele rändel. Järvel ja laugastel pesitsevad sinikael-part ja piilpart, tuttvart ja sarvikpütt, sookurg, hõbe- ja naerukajakas.

Selisoo mõjutajad

Valdavalt 1960. aastatel ümbritseti soo kuivenduskraavidega, mis mõjutavad soo veerežiimi tänaseni. Selisood mõjutas nõukogude ajal Ida-Virumaa elektrijaamade korstnatest lendunud aluseline põlevkivituhk, mis on rikkunud soo happelisuse tasakaalu ja halvendanud rabaliikide kasvutingimusi. Kuivenduse ja tuha mõjul on sootaimestik kohati asendumas kidura metsataimestikuga. Selisoos on varasemalt käsitsi turvast kaevandatud. Siiani võib soo loode- ja põhjaservas märgata vanu mahajäetud turbaauke. Väärtusliku soo säilitamiseks on kavas sulgeda vee väljavool mitmetes kuivenduskraavides. Samuti ei kaevandata Selisoo alla jäävat ca 8 miljoni tonni suurust põlevkivivaru, kuid läheduses paiknevate kaevanduste mõju põhjaveetaseme alanemisele mõjutab siiski ka Selisoo raba. Tänapäeval on mõistetud soode vajalikkust ökosüsteemi osana ja seetõttu võetakse soid kaitse alla ja on asutud veerežiimi, sootaimestiku ja turba tekke taastamiseks sulgema kraave kuivendatud.

Selisood ümbritsev kraav. Foto: Anne-Ly Feršel

Kultuuripärand

  • Arvatakse, et vesist maad tähistav sõna soo on Eestis kasutusel juba ligi 7000 aastat. Soo on läbi aegade olnud salapärane ja veidi ohtlik koht, mida seostati ka koriluse, jahi, taliteede ja pelgupaigaga.
  • Pärimuse järgi tahtnud Mäetaguse parun Seli järve tühjaks lasta ja selleks kaevati kraav. Kuna parun oli jäänud vanaks ja viletsaks, käskis ta end kanderaamiga kohale tuua, kui järv tühjaks läheb.
  • Üks Eesti vanemaid rauasulatuskohti asus Selisoo lääneservas Metskülas. Eesti alal hakati soomaagist rauda sulatama ligi 2000 a. tagasi ja seda tehti 17.–18. sajandini. 100 kg raua tootmiseks kulus ligi 600–700 kg maaki ja 1200–1500 kg puusütt, ning eraldus 300–400 kg šlakki. Arvatakse, et Metsküla rauasulatuskoht oli kasutusel ligi 1000 aastat, olles üks Eesti vanimaid rauasulatuskohti. Piirkonnast on leitud ka kiviaegseid esemeid.

Sügis Selisoos. Foto: Anne-Ly Feršel

Selisoo matkarada kulgeb peamiselt rabas. Raja idapoolne osa on kuivendusest enam mõjutatud ja sood katab hõre rabamännik. Seal tõuseb hästi esile kuni 3 m kõrge rabanõlv, mis on piiriks madal- ja siirdesoo ning raba vahel. Raja keskel on jäänukjärv. Lääneosas on kuivenduse mõju väiksem ja soomaastik lagedam, seal saab imetleda lagedamat rabamaastikku koos rohkete älveste ja laugastega. Läänepool tõuseb matkarada kõrgele liivaseljandikule, ehk Mäetaguse oosile.

  • Matkaraja pikkus on 4,8 km ja soos liigutakse ainult laudteel.
  • Rajal on 3 laudtee laiendust koos pingiga ja 12 infotahvlit
  • Väike-Pungerja poolses servas on parkla, lõkkekoht, kuivkäimla, paviljon,infostend.
  • Raja keskel on laavu ja infostend.
  • Metsküla-poolses servas on parkla ja infostend.

Ajavahemikul 01.02‒30.06 on Selisoos lubatud viibida ja liikuda vaid piki matkarada.

 

 Loodusharidus

Selisoos viiakse läbi mitmesuguseid erinevaid õppetegevusi.   

Kaitsealal pakuvad eelkõige kooliõpilastele suunatud õppeprogramme Keskkonnaamet ja Alutaguse Matkaklubi.

Õppeprogrammidega on võimalik tutvuda keskkonnahariduse  portaalis.

Kaitsealal juhendatud matku ja retki pakub:  Alutaguse matkaklubi

 

Külastaja meelespea

  •  Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirjast
  • Kaitsealale rakenduslik tegevusplaan ‒ kaitsekorralduskava,  on koostatud aastateks 2017- 2026.
  • Alutaguse rahvuspargi, Selisoo valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: pohja@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi, Selisoo külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond, kandes hoolt nii puhke kohtade, kui ka matkaraja eest: Selisoo matkarada.
  • Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti.
  • Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Tegutse loodusesse jälgi jätmata, kõik mis kaasa tõid, võta lahkudes endaga alati kaasa.
  • Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
  • Liikudes väljaspool kaitseala teid ja matkarada pea kinni kehtestatud liikumispiirangutest.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  
  • Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.