Külastusvõimalused
Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses on Alutaguse rahvusparki ja Ida-Virumaa loodust tutvustav püsinäitus ning teabepunkt, pakutakse erinevaid teenuseid sh õppeprogramme.
Iisaku looduskeskuses, Alutaguse rahvuspargi keskuses on püsinäitus piirkonna loodusest ja kestlikust eluviisist, tutvustatkse Alutaguse rahvusparki ja pakutakse erinevaid õppeprogramme.
Iisaku kihelkonnamuuseumis tutvustatakse piirkonna ajalugu, loodust ja kultuuripärandit, pakutakse erinevaid õppeprogramme.
Alutaguse matkaklubi pakub matkajuhi ja giiditeenust matkaradadel ning juhendatud seiklusi Alutaguse laantes ja soodes, pankrannikul ning tehismaastikel väljaspool matkaradu.
Poruni loodusrada (2,5 km) on osa Poruni-Narva jõe matkarajast. Ringne rada tutvustab lammimetsa, põlismetsa-ilmelist laialehelist puistut ning selle elustikku.
Poruni-Narva jõe matkarada (edasi-tagasi 10 km, 12 huvipunkti) viib piki jõe kallast Narva jõeni ja tagasi. Tutvustab metsa ja selle elustikku, kohalikku kultuuripärandit ja sõjaajalugu ning energia tootmise mõju loodusele.
Agusalu rattarada (38 km, 26 huvipunkti) algab ja lõppeb Iisaku looduskeskuse juurest. Rada kulgeb mööda Iisaku - Varesmetsa- Imatu- Vaikla teed. Rajal tutvustatakse Alutaguse vahelduvat maastikku: metsased liivaseljakud, sood ja külad nende peal ning vahel.
Selisoo loodusrada (4 km, 12 huvipunkti) tutvustab raba ja sealset elustikku ning inimese mõju soodele. Selisoos on rohkelt maalilisi älvestikke ja laugastikke.
Kotka matkarada (6,7 km või 4 km soo peal, 12 huvipunkti) tutvustab madal- ja siirdesood koos soosaartega ning kulgeb edasi pikki liivaseid, männikutega vallseljakuid ehk mandriluiteid mida kutsutakse kriivadeks.
Kurtna matkarada (9 km, 12 huvipunkti) kulgeb Eesti kõige järvederikkamas maastikus, mis võlub oma vaheldusrikkuse, taimkatte mosaiiksuse ja väga erinevate järvetüüpidega.
Lendorava õpperada (1 km, 9 infotahvlit) kulgeb Iisaku, ehk Tärivere mäel, lendoravate elupaigas. Rada tutvustab lendorava bioloogiat, elupaiku, levikut ja kaitset. Rada läbib Iisaku lõkkekohta ja möödub Iisaku vaatetornist.
Kauksi oja loodusrada (3,5 km, 7 huvipunkti) tutvustab Peipsi ranniku luidetel kasvavat männikut ja selle elustikku.
Alutaguse puhke- ja spordikeskuse terviserajad (1-10 km) kulgevad künklikul maastikul ja on erineva raskusastmega.
Mäetaguse terviserajad (0,7-5 km) kulgevad künklikul, eriilmelisel maastikul.
Iisaku mäe lõkkekoht asub Tärivere mäe vaatetorni vahetus läheduses- Lõkkekohta läbib lendoravat tutvustav õpperada ja Iisaku terviserada (5 km) on raske reljeefi ja loodusliku kattega metsarada.
Iisaku vaatetornist (Tärivere mäe vaatetorn) avaneb hea vaade Alutaguse metsadele ja soodele. Siit näeb ka Kuremäe kloostri peakiriku kupleid, põlevkivikaevanduste aheraine-mägesid, Kiviõli ja Kohtla-Järve keemiatööstuste tekitatud poolkoksi mägesid ning Peipsi järve. Torni lähedal on Iisaku mäe lõkkekoht.
Jõuga järvede lõkkekoht: Jõuga järvede ääres on populaarsed puhkekohad. Läheduses asub Eesti suurim kääbaskalmistu, koos Vadjalasi tutvustava infotahvliga.
Sooga tutvust tegemas. Foto: Anne-Ly Feršel