Kurtna mõhnad ja järved

Eesti kõige tihedam järvestik asub Kurtna mõhnastikus, Alutaguse madaliku keskosas. Ligi 9 km pikal ja 3 km laial alal paikneb 40 järve. Enamik  neist on väikesed, turbaste või liivaste kallastega metsajärved. Neist suurim on Konsu järv (136 ha), sügavaim (10,8 m) aga Räätsma järv, mis on Eesti ainus teadaolev rauatoiteline järv. Mõhnastiku keskel on mõned eriti väärtuslikud, haruldaste liikide ja selge veega järved, näiteks Valgejärv.

Kurtna järvestik on puhkealana väga hinnatud. Suvitajad eelistavad liivaste kallastega järvi, kalamehed omaette vaikseid nurki. Piirkonna rikkalikud seenemetsad ja erinevad spordi- ning matkarajad lausa kutsuvad loodusesse liikuma.

Rohkem infot: Kurtna järvestik

Kurtna Suurjärv. Foto: Tiit Kaljuste

  • Kurtna mõhnastiku ja järvede ning teiste loodusväärtuste kaitseks loodi 1987. aastal Kurtna maastikukaitseala (2820 ha), millest sai 2018 a. Alutaguse rahvuspargi osa.
  • Vahelduval maastikul on rikkalikult haruldasi liike, eelkõige neid, mis on seotud vähetoiteliste veekogude ning kuivade liivaste aladega. Kokku on andmeid 76 kaitsealuse liigi kohta.
  • Kurtna mõhnastik on Eestis üks suuremaid mõhnastikke, mis kujunes viimase jääaja lõpus, kui liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad hakkasid sulama. Kujunenud lohkudesse tekkisid järved, nende vahele jäid liiva- ja kruusakünkad - mõhnad.
  • Lisaks järvede rohkusele on piirkond tähelepanuväärne ka erinevate järvetüüpide poolest. Järved erinevad oluliselt mineraalainete ja toitesoolade sisalduse poolest. Algselt olid Kurtna järved läbipaistva vee ning vähese taimestikuga. Tänaseks on nende ökoloogilised seisundid oluliselt muutunud. Järvedes kasvab üha rohkem taimi ja järvede vee läbipaistvus väheneb pidevalt.
  • Kurtna mõhnastikku ja järvi ümbritsevad ja mõjutavad põlevkivikarjääri ja kaevanduse, liivakarjääri ja turbaväljade lähedus, ning samuti Vasavere- ja Konsu veehaare.

Mõhnastik

  • Kurtna mõhnastik kuulub Eesti kümne suurima mõhnastiku hulka. Mõhnastiku pindala on ligi 15 km2, pikkus põhjast lõunasse on ligi 7 km ning laius idast läände 0,5‒3,5 km. Mõhnad ja nendevahelised vaod on valdavalt piklikud ja põhja-lõuna suunalised. Mõhnad ulatuvad kuni 71 m üle merepinna ja mõhnade suhtelised kõrgused on 15‒20 m. Kõrgemad pinnavormid asuvad mõhnastiku lääneosas, kus absoluutkõrgused positiivsete ja negatiivsete pinnavormide vahel on kuni 20 m. Mõhnastiku kõrgeim pinnavorm on Kuradijärvest kagus paiknev Kuradimägi.
  • Mõhnade vahel on rohkesti jääaja lõpul mattunud jääpankade sulamisel tekkinud sulglohkusid ehk sölle, millest osad on soostunud, osades paiknevad siiani järved.
  • Mõhnad koosnevad suure kvartsisisaldusega liivadest, mida peetakse üheks parimaks Eestis. Liiva kaevandamine algas 1964. a mõhnastiku läänepoolses osas, Eesti ühe suurema mõhna- Päikesemäe juures.Pannjärve liivakarjäär (ligi 82 ha ja 25 m sügav) asub kaitseala läänepoolse piiri taga.

Ahnejärve palistavad liivased mõhnad. Foto: Anne-Ly Feršel

Järved

  • Kurtna järved on enamastiväikesed metsajärved. Turbaste kallastega järv on näiteks Mustjärv. Liivaste kallastega järved piirnevad mõhnadega, näiteks Martiska järv. Suurim on Konsu järv (136 ha) ja väikseimad Allikajärv ja Sisaliku järv (0,1 ha). Räätsma järv on sügavaim (10,8 m) ja ühtlasi ainus teadaolev järv Eestis, kus põhjakihtides leidub ühes liitris vees kuni 9 mg rauda. Järvestikus on eriti väärtuslikke, haruldaste liikide ja selge veega järvi, näiteks Valgejärv.
  • Järvede seisund on oluliselt halvenenud veetasemete pideva kõikumise ja languse ning suure puhkajate koormuse tõttu. Kurtnas on viimastel aastakümnetel taimestikuga kinni kasvanud kaks järve. Ligi 2 ha suuruse Kihljärve asemel on nüüd hundinuia väli. Vasavere Mustjärv, pindalaga 0,9 ha, kasvas kinni 1980. aastatel ja nüüd katab endist järve siirdesoo-õõtsik.
  • Kaitsealalt välja jäävasse Pannjärve liivakarjääri kujunenud tehisjärv (ligi 45 ha ja 9 m sügav) ei ole avalikult kasutatav veekogu.
  • Rohkem infot: Kurtna järvestik

Rääkjärve kallastel kohtab tihti kalamehi.  Foto: Anne-Ly Feršel

Elustik

  • Kurtna maatikul leidub rikkalikult haruldusi, sh 76 kaitsealust liiki, milledest 32 on taimed ning neist 14 on käpalised ehk orhideed. Kuivadel nõmmedel kasvavad näiteks palu-liivkann (Arenaria Procera), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius). Järved pakuvad elupaiku järgmistele haruldustele: vesilobeelia (Lobelia dortmanna ), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium ), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) jt. Eriti haruldane on üliharva leitav, kuid omapärane ja kaunis orhidee, nimega lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum).
  • Kurtna on elupaigaks saarmale (Lutra lutra) ja mitmetele roomajatele ning kahepaiksetele, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Eesti 12. nahkhiireliigist elab Kurtnas 9 kuni 10 liiki, kuna piirkonnas on piisavalt toitu ja sobilikke elupaiku. Ehkki mets on kohati väga noor ja suluspesitsejate pesapaiku napib, on siit leitud 15 kaitsealust linnuliiki.
  • Haruldastest putukatest elab siin näiteks mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), männisinelane (Boros schneideri), must-seenesultan (Oxyporus mannerheimi) ja valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons).
  • Piirkonnast on leitud 119 samblaliiki, sealhulgas 2 kaitsealust ja 196 liiki samblikke, sealhulgas 4 kaitsealust ning 20 haruldast liiki.
  • Kaladest elab järvedes peamiselt ahven (Perca fluviatilis), särg (Rutilus rutilus) ja haug (Esox lucius). Kohati leidub jõevähki (Astacus astacus).

 Liiv-esparsett (Onobrychis arenaria) kasvab kuival, liivasel pinnasel. Foto: Anne-Ly Feršel

Sood

  • Soodest  on kaitsealal enim siirdesoid ‒ 58,2 ha. Madalsoid on 40,4 ha ja rabasid 14,2 ha. Soode seisund on üldiselt kesine. Alanenud põhjavesi ja kraavitamine on rikkunud veerežiimi ning põhjustanud soode kuivenemise. Elektrijaamadest 1980. aastatel lähtunud õhusaaste tõi sohu leeliselise tolmu ning muutis soode happelist tasakaalu, mistõttu sookooslustele iseloomulik taimestik on kohati asendunud võsa meenutava madala puistuga.

Metsad

  • Madalamatel aladel ja mõhnade vahel on rabastuvad metsad, soostunud ja soometsad. Kraavitamise ja põhjaveetaseme alanemise tõttu tekkisid niisketel aladel kõdusoometsad, milledest suur osa on küpsenud väärtuslikeks, vanadeks metsadeks.
  • Tuleohtlike nõmme- ja palumetsade endistel metsapõlengualadel kasvab rohkelt ahtalehist põdrakanepit, jäneskastikut ja kilpjalga.
  • Kaitseala metsadesse istutati metsapõlengute leviku pidurdamiseks suure läätspuu istikuid. See võõrliik on aga asunud hoogsalt laienema ning ohustab Kurtna nõmmemännikutele omaseid, sealhulgas kaitsealuseid, liike. Seetõttu on alustatud suure läätspuu tõrjumisega.

Põlengud

  • Pea igal aastal on Kurtnas mõni väiksem metsapõleng, mis enamasti jõutakse enne suureks paisumist kustutada. 1941. a tulekahjus hävis suur osa Kurtna nõmmemetsast.1970‒1980. aastatel oli Kurtnas efektiivne tulevalve ja tekkinud kahjud jäid väikesteks.
  • Rängad põlengud algasid 1990. aastatel. Kurtna Suurjärve kõrval rabas oli suur põleng 1992. ja 2002. aastal. 1999. aastal hukkus peaaegu kogu mets Mustjärve ümbruses kuivendatud rabal.
  • 2006. a. suvel põles Liivjärve ning Kulp- ja Lusikajärve vahetus läheduses ligi 30 hektarit kaitsealuseid metsi ja soid ning lisaks veel üle 300 hektari kaitsealaga piirnevat ala. Selles põlengus hävis peaaegu täielikult Liivjärvest ida pool asunud laugastega raba ning Lusikajärve kallastel kasvanud mets.
  • Enamik metsapõlenguid on saanud alguse külastajate ja puhkajate tegevusest.

Põleng Liivjärve taga, 2006 aastal. Foto: autor teadmata

Muutused Kurtna järvestikus

  • Viimase poolsajandi jooksul on inimtegevus järvestikku oluliselt mõjutanud. Järvede veetasemed on kõikunud kuni 4 m ulatuses. Neid muutusi saab siduda eelkõige mõhnastiku keskossa rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri ning järvestikust idas paiknevate Oru turbakaevandusaladega. Järvede veetaset on mõjutanud ka järvestikust läänes paiknevad 2002. a suletud Ahtme ja seni töötav Estonia põlevkivikaevandus ning põlevkivikarjäär järvestikust idas.
  • 1950/60. aastatel ühendati mitu järve kraavide abil Ida-Virumaa tööstusele vajalikku veevõtusüsteemi (Konsu veehaare) ja mitmed umbjärved muutusid läbivoolujärvedeks.
  • Estonia põlevkivikaevandusest eemaldatud vett suunati Nõmme järve, mis toimis sisuliselt Estonia kaevanduse settebasseinina, kuni bassein rajati kaevanduse ja Raudi kanali vahele. Seetõttu kasvas järve 25 cm sulfaatiderohke settekiht. Nõmme järve ja kaevanduse vesi voolab Raudi kanali kaudu, läbi Särg- ja Ahvenjärve, Konsu järve. Veetasemete kõikumistega on kaasnenud olulised muutused järvede elustikus.
  • Vasavere veehaare rajati Jõhvi, Kohtla-Järve ja teiste asumite elanike joogiveega varustamiseks 1972. aastal. Neljateistkümne puurkaevuga 1,1 km pikkuse veehaarde mõjuala on 7,5 km2, ulatudes Mätasjärvest Haugjärveni.
  • Veehaare tagab hea kvaliteediga tarbevee, mida kasutatakse ka joogiveena, kuid samas on veehaare üheks ohuks ümberkaudsetele järvedele. Nimelt põhjustab vee pidev väljapumpamine põhjavee alanemist, piirkonna loodus- ja puhkeväärtuste halvenemist, haruldaste liikide hukkumist ning järvede kinnikasvamist. Seetõttu tuleb vett kasutada säästlikult.
  • Puhkealana on Kurtna järvestik väga hinnatud nii suvitajate kui ka kalameeste ning korilaste poolt. Piirkonna rikkalikud seenemetsad ja erinevad spordi- ning matkarajad kutsuvad igal aastaajal loodusesse liikuma. Rohkete külastajate tegevus on viimase 50 aasta jooksul mõjutanud negatiivselt Kurtna looduse tasakaalu. Seetõttu külastusreeglitega arvestav käitumine üha olulisem, et tagada kauni järvestiku ja looduse säilimise.

Muutused Martiska järves ja tema ünbruses. Fotod: A. Mäemets ja N. Mikkelsaar

Kultuuripärand

Kurtna mõhnastikus ja kaitsealal ei ole olnud talusid, põlde, heinamaid. Siinsetel liivastel aladel ei ole tahtnud praktiline talupojamõistus kanda kinnitada. Eesti Vabariigi 1930. aastatel rajati siia kaitseväe laager koos harjutus- ja õppeväljadega. Peale II Maailmasõda rajati nende asemele pioneeri- ja lastelaagrid.

Kurtna vahelduv loodus, künklik maastik ja selged järvesilmad, avarad nõmmed ning soolaigud on andnud põhjust mitmetele rahvajuttudele:

  • Kurtna järved olla tekkinud selle tagajärjel, et unine ja pahur Kalevipoeg loopis mullaga praeguse Kuremäe kohal olnud arvukaid sookurgi, kes oma valju häälega tema und häirisid. Nii tekkisid maa sisse  tehtud aukudest Kurtna järved ning kokku loobitud mullast Kuremägi.
  • Konsu järve kohta räägitakse, et Kalevipoeg kaevanud Konsu järve endale kaevuks. Teise jutu järgi ehitanud Kalevipoeg endale peaalust, väljakaevatud auku tekkinud Konsu järv ning mullast peaase olevat Kuremägi. Veel arvatakse, et Konsu järv tekkinud hoopis Kalevipoja saapakontsa jäljest, millest järve nimigi tekkinud.
  • Rääkjärve põhjas olevat Rootsi kuninga kuldtõld. Ka elavat selles ilusas järves näkid.
  • Üheks kohaks, kus Kalevipoeg olevat põrgusse pääsenud ja kuningatütreid päästnud, olevat Kuradijärv.

Kuradijärv, et Kurat põrgust välja ei pääseks, sulges Kalevipoeg väljapääsu suure kivi ning veega. Foto: Anne-Ly Feršel

Loodusharidus

Kaitsealal pakuvad juhendatud matku ja retki :

Külastuskorraldus

  • Kurtna piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
  • Kurtna endise maastikukaitseala, nüüdse Alutaguse rahvuspargi lahustüki kaitse-eesmärk on Kurtna mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide, koosluste, taimestiku ja loomastiku kaitse ning säilitamine. Samuti piirkonnaga seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Kaitsealal toimuvad tegevused peavad lähtuma looduskaitseseadusest ja Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskirjast, mis jõustus 19.05.2005.
  • Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused. Lisaks koostatakse kaitsealade kohta rakenduslik tegevusplaan ‒ kaitsekorralduskava , mis on koostatud aastateks 2015- 2024.
  • Alutaguse rahvuspargi, Kurtna piirkonna valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: pohja@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi, Kurtna piirkonna külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond, kandes hoolt nii puhke kohtade, kui ka matkaraja eest Nõmmjärve – Martiska matkarada.
  • Korraldades kaitsealal üle 50 osalejaga rahvaüritust selleks ette valmistamata kohtades, tuleb taotleda kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekut.
  • Jaht, välja arvatud ajujaht, on lubatud 1. oktoobrist 29. veebruarini.
  • Pannjärvel algavad mitmed erineva pikkuse ja raskusastmega tähistatud rajad treeninguks ja sportlikuks ajaveetmiseks. Rajad on tähistatud suunaviitade ja värviliste triipudega puudel. Alutaguse puhke- ja spordikeskus
  • Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti, sest kõrge külastuskoormuse ja tuleohtlikkusega piirkonnas tuleb järgida kindlaid reegleid. Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos
  • Mitmed kaitseala populaarsed järved on ületamas puhkajatest tulenevat koormustaluvust. Liiv-, Martiska ja Ahne järvedele on parem, kui neis ei käidaks suplemas. Liivjärve asemel talub suplust paremini näiteks Rääkjärv. Suplemisest tuleb loobuda ka Saare- ja Valgejärves. Järvede niigi haavatavat seisundit mõjutavad higistelt kehadelt vette eritunud soolad ja päevituskreemide jäägid. Eriti reostavad vett pesemisvahendid ja ainevahetusjäägid. Igasugused pesuvahendid, ka need, mis on mõeldud inimeste pesemiseks, on vee-elustikule mürgised.
  • Harrastuskalapüük on lubatud vastavalt kalastuseeskirjale. Püük nakkevõrgu ja põhjaõngejadaga ei ole lubatud.
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Kaitsealal on palju teid ja radu, ning tuletõkke jooni. Õrna pinnasesse jäävad rattaroopad kauaks püsima ja nii kujuneb juba mõnest omavolilisest sõidust maastikule järjekordne „metsatee“. Mootorsõidukiga liigeldes veendu, et oled ikka õigel ja ametlikult lubataval teel. Hoiame kaunist maastikku!
  • Alutaguse puhke- ja spordikeskus - asub söögikoht ja majutusasutus.
  • Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.

Noored loodushuvilised.  Foto. Anne-Ly Feršel

Külastaja meelespea

  • Tegutse loodusesse jälgi jätmata, tekkinud praht võta lahkudes endaga alati kaasa.
  • Mootorsõidukiga liikle ja pargi ainult selleks ettenähtud teedel.
  • Liigu veekogudel ilma mootorita ujuvvahendiga.
  • Tee lõket ja telgi ainult selleks ametlikult ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
  • Lõkkematerjaliks ära kasuta kasvavaid puid ja põõsaid.
  • Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
  • Lahkudes veendu, et lõke on täielikult kustunud. Sama kehtib ka ühekordsete grillide ja grillsöe kohta.
  • Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
  • Toimeta kõik pesemistoimingud kuival maal, sest kõik pesemisvahendid on vee elustikule mürgised. Veekogus pesemine kiirendab ka järvede taimedega kinni kasvamist.
  • Toimeta oma loomulikud vajadused käimlas või kuival maal, sest ainevahetusjäägid reostavad ja kiirendavad järvede kinni kasvamist.
  • Hoia kaasa võetud lemmikloomad alati rihmas, sest nad ohustavad metsloomi ja linde.
  • Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui see ei tekita kahju maavaldajale. Tarastatud või tähistatud eramaal liikumiseks on vaja omaniku luba.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  

Kurtna piirkonna kaart. Koostaja: Tiit Kaljuste

Kuidas tulla?

Kohale saab tulla peamiselt isikliku transpordiga või kasutades Jõhvi – Kuremäe bussiliini.

Väljuda tuleb:

  • Rausvere bussipeatuses, seejärel tuleb edasi kõndida ligi 4 km mööda itta suunduvat Vasavere teed kuni: Alutaguse puhke- ja spordikeskus.
  • Konsu teeristi bussipeatuses, seejärel tuleb kõndida mööda Konsu teed ligi 3,5 km, et jõuda Nõmmjärve parklani.

Rõõmsaid hetki Kutna maastike avastamisel!  Foto: Anne-Ly Feršel