Smolnitsa luitestik

Alutaguse rahvuspargi, Smolnitsa luitestiku (250,6 ha) kaitse eesmärgiks on säilitada Peipsi põhjaranna unikaalset, erivanuselist luitestikku ning sealseid mitmekesiseid taimekooslusi. Piki Peipsi põhjarannikut sirutub Rannapungerjast Vasknarvani u 32 km pikkune ja kuni 1 km laiune männimetsaga kaetud, katkendlik luiteahelik. Peipsi järve taandumisel moodustunud luitestiku kõrgus on enamasti 5–8, Alajõel kuni 20 m. Peipsi järve põhjarannikut ja õrna luitemaastikku mõjutab tugev inimtegevus, siin on palju puhke- ja tiheasustusalasid. 

Peipsi põhjarannikule iseloomuliku maastiku säilitamiseks loodi 1967. a. Smolnitsa luitestiku kaitseala, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku.  Luiteliste pinnavormide, luitemetsade ja luidete tagustesse niisketesse nõgudesse kujunenud soiste koosluste kaitseks moodustatud ala on ligi 7 km pikk ja 200-650 m lai.  Luitestiku eakad puud, soostuvad metsad,  soo-lehtmetsad ning vanad loodusmetsad on väga kõrge looduskaitselise väärtusega. Hõreda rohttaimestiku, sammalde, samblike, üksikute jändrike mändide ja tammede vahel on palju lahtist, taimedega kinnistumata liiva. Smolnitsa luitestikku on inimene vähe mõjutanud. Luite- ja metsamaastikus on mitmeid kaitsealuseid loomi, taimi ja samblikke. 

Smolnitsa luitel. Foto: Anne-Ly Feršel

Pärimus

Smolnitsa küla sai nime tõrva (vene keeles smala) põletajate järgi.

18. saj elasid Smolnitsa külas Martini Mart ja Kure Mart, kes võtsid endale vene naised, rentisid mõisalt maad ja tegelesid kalapüügiga. Nendest said kaks kohalikku suguvõsa: Kurovid ja Mattinid.

Luited Smolnitsas. Peipsi põhjaranniku liiv ”laulab” ehk üksteise vastu hõõrduvad liivaterad tekitavad omapärast heli. Foto: Anne-Ly Feršel

Lainetuse mõjualast väljaspool nn valgetel luidetel kasvavad üksikud taimed nagu liivvareskaer, pajud ja villane katkujuur.  Edasi järgnevad sammalde ja samblikutega hallid luited, milledel kasvavad männid ja üksikud, jändrikud tammed. Luite madalam ja niiskem serv kattub kiiremini taimedega, samas, kui kõrgel ja kuival keskosal kandub lahtine liiv tuulega edasi. Luidete väga omapärases keskkonnas elavad huvitava eluviisiga putukad, nt sipelgalõvi ja kaevurherilane. Liigne tallamine põhjustab luidetel taimestiku hävimist, tuiskliivade teket ning erosiooni.

Peipsi järv (3555 km2) on Euroopas suuruselt 4. kohal. Järve keskmine sügavus on 8 meetrit. Peipsi järv kogub vett väga ulatuslikult alalt, siia suubub  237 jõge, oja ja kraavi, aga välja voolab vaid üks – Narva jõgi. Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, siin elab püsivalt 34 kalaliiki. Järve rannikul ja lähikonnas pesitseb enam kui 170 liiki linde, kelle eelistatud pesitsuskohad jäävad jõgede suudmetesse ja järve madalamatele kallastele. Peipsi järv on piiriveekogu. Enne järvele minekut tutvu reeglitega: https://www.politsei.ee/et/liikumine-piiriveekogul

Külastaja meelespea

• Smolnitsa piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
• Alutaguse rahvuspargi, Smolnitsa piirkonna valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999 ; e-post: info@keskkonnaamet.ee
• Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri
• Alutaguse rahvuspargi, Smolnitsa piirkonna külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus.
• Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti, sest kõrge külastuskoormuse ja tuleohtlikkusega piirkonnas tuleb järgida kindlaid reegleid.
• Liigne tallamine põhjustab luidetel taimestiku hävimist, tuiskliivade teket ning erosiooni. 
• Luitemetsades on kõrge tuleoht ja seetõttu on lõkke tegemine keelatud. 
• Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. 
• Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
• Luidete õrna pinnasesse jäävad rattaroopad kauaks püsima  Mootorsõidukiga liikle sõiduteel ja pargi parklas va järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel. Hoiame kaunist maastikku!
• Tegutse loodusesse jälgi jätmata, tekkinud praht võta lahkudes endaga alati kaasa.
• Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
• Toimeta kõik pesemistoimingud kuival maal, sest kõik pesemisvahendid on vee elustikule mürgised. Veekogus pesemine soodustab järvevee "õitsemist" ja taimedega kinni kasvamist.
• Toimeta oma loomulikud vajadused käimlas või kuival maal, sest ainevahetusjäägid reostavad järve.
• Peipsi järv on piiriveekogu, järgi reegleid, millega saad tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel: https://www.politsei.ee/et/liikumine-piiriveekogul Registreeri piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek luues kasutajaprofiil veebilehel https://www.piiriveekogu.ee/#!/help. 
• Harrastuskalapüük on lubatud vastavalt kalastuseeskirjale.
• Kalapüügiõigusega isik võib lumikatte olemasolul sõita lumesaaniga Kaluri parklast Peipsi jääle, kasutades kindlaks määratud rada. (Kaluri parkla, 12201:002:0648)
• Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
• Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.  
• Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.