Smolnitsa luitestik

Piki Peipsi põhjarannikut sirutub Rannapungerjast Vasknarvani u 32 km pikkune ja kuni 1 km laiune männimetsaga kaetud, katkendlik luiteahelik. Peipsi järve taandumisel moodustunud luitestiku kõrgus on enamasti 5–8, Alajõel kuni 20 m. Luidete vahelistelt ja-tagustelt aladelt ei pääse vesi ära, siia on kujunenud soised kooslused.

Lainetuse mõjualast väljaspool nn valgetel luidetel kasvavad üksikud taimed nagu liivvareskaer, pajud ja villane katkujuur.  Edasi järgnevad sammalde ja samblikutega hallid luited, milledel kasvavad männid ja üksikud, jändrikud tammed. Luite madalam ja niiskem serv kattub kiiremini taimedega, samas, kui kõrgel ja kuival keskosal kandub lahtine liiv tuulega edasi. Luidete väga omapärases keskkonnas elavad huvitava eluviisiga putukad, nt sipelgalõvi ja kaevurherilane. Liigne tallamine põhjustab luidetel taimestiku hävimist, tuiskliivade teket ning erosiooni.

Smolnitsa luitel. Foto: Anne-Ly Feršel

Alutaguse rahvuspargi, Smolnitsa luitestiku (250,6 ha) kaitse eesmärgiks on säilitada Peipsi põhjaranna unikaalset, erivanuselist luitestikku ning sealseid mitmekesiseid taimekooslusi. See ligi 7 km pikkune ja vaid 200-650 m laiune ala kuulub Natura 2000 võrgustikku. 5 kuni 12 m kõrged luited on kaetud hõreda rohttaimestiku, sammalde, samblike, üksikute jändrike tammede ja põõsastega. Palju on lahtist, taimedega kinnistumata liiva. Luitevallide vahel on niisked nõod. Luidete taga on sood ja ligi 100 a vanused soostuvad ja soo-lehtmetsad (nt tarnakaasik), mis on looduskaitseliselt väga kõrge väärtusega. Kaitsealustest liikidest kasvab siin karukold (III kat) ja mitmeid käpalisi.

Smolnitsa küla sai nime tõrva (vene keeles smala) põletajate järgi.

Luited Smolnitsas. Peipsi põhjaranniku liiv ”laulab” ehk üksteise vastu hõõrduvad liivaterad tekitavad omapärast heli.

Foto: Anne-Ly Feršel

Külastaja meelespea

  • Smolnitsa piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
  • Alutaguse rahvuspargi, Smolnitsa piirkonna valitseja on Keskkonnaamet. tel: 680 7438 ; e-post: pohja@keskkonnaamet.ee
  • Alutaguse rahvuspargi Smolnitsa kaitsealal kehtib Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
  • Alutaguse rahvuspargi, Smolnitsa piirkonna külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) külastuskorraldusosakond.
  • Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti, sest kõrge külastuskoormuse ja tuleohtlikkusega piirkonnas tuleb järgida kindlaid reegleid.
  • Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos
  • Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
  • Luidete õrna pinnasesse jäävad rattaroopad kauaks püsima  Mootorsõidukiga liikle sõiduteel ja pargi parklas. Hoiame kaunist maastikku!
  • Tegutse loodusesse jälgi jätmata, tekkinud praht võta lahkudes endaga alati kaasa.
  • Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
  • Toimeta kõik pesemistoimingud kuival maal, sest kõik pesemisvahendid on vee elustikule mürgised. Veekogus pesemine soodustab järvevee "õitsemist" ja taimedega kinni kasvamist.
  • Toimeta oma loomulikud vajadused käimlas või kuival maal, sest ainevahetusjäägid reostavad järve.
  • Harrastuskalapüük on lubatud vastavalt kalastuseeskirjale.
  • Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest Keskkonnainfo tasuta telefonil 1313.
  • Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112 või 633 1313.  
  • Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.