Jõuga ja Kõnnu piirkonnas on geoloogiliselt omapärased ja teaduslikku huvi pakkuvad pinnavormid ning 2 järvede rühma. Jõuga on armastatud puhkeala.  Vaheldusrikka ja esteetiliselt väärtusliku maastiku, metsade, järvede ja elustiku kaitseks loodi 1987. aastal kolmest lahustükist koosnev Kivinõmme maastikukaitseala (312 ha).  Ala muudeti 2017 a. Jõuga maastikukaitsealaks, mis omakorda liideti  2018 a. moodustatud Alutaguse rahvuspargi koosseisu. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Jõuga Pesujärv. Foto: Anne-Ly Feršel

Vahelduva reljeefiga maastiku kujunemine algas hilisel jääajal u. 12 000 aastat tagasi. Oosistikus asuvatele Jõuga ja Kõnnu järvedele panid aluse liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad, millede sulamise tagajärjel tekkisid  sügavad lohud. Aja jooksul kujunes nendesse 5 järve. Jõuga järvede põhjaloomastikus ja zooplanktonis on leitud mitmeid haruldusi. Loodusväärtustest on alal must-toonekurg, karvasjalg-kakk, lehitu pisikäpp jne.

Jõuga järved: Liivjärv 2,2 ha, Pesujärv 2 ha ja Linajärv 1,1 ha, paiknevad kõrvuti, kuid on üksteisest täielikult eraldatud. Umbjärvedes puudub läbivool ning järved toituvad sademete veest. Seepärast on järvede vee puhastumine aeglane ning nad on väga tundlikud igasugusele reostusele. Järved  on 7‒9 meetrit sügavad ning nende põhja katab paks mudakiht. Järvedes elavad kogred. Ja suvel annab veele roheka tooni tativetikas (Gonyostomum semen (Ehrg.) Diesing).

Kõnnu järved: Pikkjärv 2,1 ha ja Ümarjärv 1,6 ha on allikarohked.  Omavahel oja kaudu ühendatud järvedes on väga läbipaistev vesi. Kaladest leidub ahvenat, haugi ja kokre. Pikkjärvest saab alguse Alajõgi.

Kaitsealal on Ida-Eestis väga haruldase lääne-mõõkrohu ja mitmete käpaliste kasvukohad ning metsiste, tetrede, händkakkude ja laanerähnide elupaik.

Kultuuripärand: 12.–15. sajandil elasid siin piirkonnas peamiselt lõunavadjalased. Jõugal asub Eesti suurim kääbaskalmistu, kus on ligi 270 kääbast ja 4 žalnikut, mida kasutati 11- 16 saj. Eestisse rännanud vadjalaste matmispaik on rajatud neoliitsele asulakohale ja praegused küla hooned on rajatud endise rauaaegse asula kohale. Kääpast leiti 13. /14. sajandi vahetusel maetud vadjatarilt varrastel kootud kindatükike, mis on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas. Jõuga kindaleid toob varrastel kudumise oskuse Baltikumis 17. sajandist 14. sajandi algusesse ehk 300 aastat varasemaks.

Rahvajutt:

• Jõuga järved on hiigla sügavad ja põhjas on mitu sülda paks mudakiht. Järve põhjast läheb aga maa-alune veetee, mida mööda sõidab Rootsi kindral.
• Vene sõjaväe käest põgenev Rootsi kindral käskis  kutsarit otse mäest alla järve sõita. Kutsar kihutaski 6 hobuse ja tõllaga järve. Venelased, nähes seda surmasõitu, arvasid, et kõik uppusid ega hakanud kindralit otsima. Kindral oli aga karanud kadakapõõsasse. Pärast läks Jõuga külasse, sai omale külamatsi riided, ning pääses eluga Rootsi tagasi.

Jõuga kääpad. Foto: Anne-Ly Feršel

Külastaja meelespea

• Jõuga piirkond sobib puhkamiseks, looduse nautimiseks ja sportimiseks kõigil aastaaegadel.
• Alutaguse rahvuspargi, Jõuga piirkonna valitseja on Keskkonnaamet. tel: 662 5999 e-post: info@keskkonnaamet.ee
• Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri
• Alutaguse rahvuspargi, Jõuga piirkonna külastust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Kauksi külastuskeskus.
• Kaitsealale ei tohi tekitada ise lõkke-, puhke- ja laagrikohti, sest kõrge külastuskoormuse ja tuleohtlikkusega piirkonnas tuleb järgida kindlaid reegleid. Ametlikud puhke-, laagri- ja lõkkekohad leiad RMK kodulehelt loodusega koos. 
• Liikudes väljaspool kaitseala teid, ka marju ja seeni korjates pea kinni kehtestatud liikumispiirangutest.
• Lõkkematerjaliks ära kasuta kasvavaid puid ja põõsaid.
• Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
• Lasku järve äärde mööda laudteed, et kaldad ei variseks.
• Tegutse loodusesse jälgi jätmata, tekkinud praht võta lahkudes endaga alati kaasa.
• Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel ja pargi ainult parklas.
• Liigu veekogudel ilma mootorita ujuvvahendiga. Ongassaare sihtkaitsevööndis on ujuvvahendiga sõitmine keelatud (vt kaardilt).
• Harrastuskalapüük on lubatud vastavalt kaitse- ja kalastuseeskirjale.
• Külastades kaitseala koos lemmikloomadega, hoolitse, et nad ei ohustaks mingil moel metsaelanikke. Koerad ja kassid on looduses käies rihmas, kuna nad suudavad kahjustada kohalikke linde ja loomi kiiresti ja tihti ka märkamatult.
• Marjade, seente ja muude metsaandide korjamine on lubatud, juhul, kui nad ei ole looduskaitse all.
• Toimeta kõik pesemistoimingud kuival maal, sest kõik pesemisvahendid on vee elustikule mürgised. Veekogus pesemine soodustab järvevee "õitsemist" ja taimedega kinni kasvamist.
• Toimeta oma loomulikud vajadused käimlas või kuival maal, sest ainevahetusjäägid reostavad järve.
• Kui näed looduse kahjustamist, teavita sellest tasuta telefonil 1247.
• Kui näed avaliku korra rikkumist ja külastusobjektide kahjustamist, helista telefonil 112.  
• Lähikonna puhkamisvõimalused leiad turismiportaalist Puhka Eestis.