Vilsandi saar on ida-lääne suunas umbes 6 km pikk ning kohati kuni 2,5 km lai. Saar koosneb kahest osast: Suur- ja Väike-Vilsandist. Kahe saare vahelist kitsast ala kutsutakse Vahemereks. Saare rannamaastikud on eriilmelised. Leidub nii dolomiitseid kaljurannikuid, mille järgi on saar oma nime saanud (saksa k. Felsand = kaljune, kivine maa) kui ka tasaseid rannaniite.

Mereranda ilmestavad kadastikud ja pilliroog. Suur-Vilsandi keskosas kasvab kuivale pinnasele omane loopealne männik, Väike-Vilsandi metsad on seevastu niiskemad. Rannikul liikudes ja merele vaadates näeb igas suunas väikesaari. Üks kaunimaid on saarest põhja poole jääv kiviklibune Vesiloo maa.

Vilsandi tuletornilinnak. Foto: Kadri Paomees

Vilsandi saarele iseloomulikud taimeliigid on merikapsas (Crambe maritima), verev kurereha  (Geranium sanguineum), harilik ussikeel (Echium vulgare), koirohi (Artemisia absinthium), valge ja harilik kukehari (Sedum acre; S. album). Kaitsealustest liikidest leidub lamavat ristikut (Trifolium campestre), läikivat kurereha (Geranium lucidum), meripuju (Artemisia maritima) ja taani merisalatit (Cochlearia danica). Levinud orhideeliigid on arukäpp (Orchis morio), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), hall käpp (Orchis militaris) ja balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica). 

Vaika saared on sobilikud lindudele pesitsuseks, sest meri pakub toitu ning neid ei ohusta kiskjad. Pesitsevatest liikidest on kõige arvukamad hahk (Somateria mollissima), kajakad (Larus), tiirud (Sterna) ning kormoran (Phalacrocorax carbo). Kaljurannik ning kiviaiad pakuvad sobivat elupaika kivitäksile (Oenanthe oenanthe). Rannikul võib tihti lendamas ja toitumas näha meriskeid (Haematopus ostralegus) ning kividel istumas merikotkaid (Haliaeëtus albicilla).

Hahk. Foto: Karl Jakob Toplaan