Loodesuunaline Kuusnõmme poolsaar on suures ulatuses kaetud männimetsaga. Osa sellest on vana loodusmets, kuid leidub ka kultuurmännikut. Poolsaarel asuvad madalaveelised järved, mida siin kutsutakse silmadeks. Haruldustest kasvavad siin alpi võipätakas (Pinguicula alpina), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja mägi-naistepuna (Hypericum montanum). Kaitsealustest orhideeliikidest leidub siin valget tolmpead (Cephalanthera longifolia), kärbesõit (Ophrys insectifera) ning kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus). Rannaniitudel õitsevad niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ning pääsusilm (Primula farinosa). Peaaegu inimtühi ja vaikne poolsaar on loomade meelispaik. Siin võib sageli kohata rästikuid (Vipera berus), vanadel mändidel istuvad meelsasti merikotkad (Haliaeëtus albicilla).

Kuusnõmme mõis rajati 16. sajandil. Mõisa omanikud vahetusid tihti, kuna kehvad põllumaad ei suutnud palju tulu anda. 1922. aastal alustas mõisa peamajas tööd Tartu Ülikooli bioloogiajaam, mille juhatajaks sai prof. Johannes Piiper. Poolsaarele rajati Tartu Ülikooli õppemetskonna võõrpuuliikide kasvatamise katsealasid, millest tuntuim on nn Ameerika mets. Uurimis- ja praktikatööd kestsid Kuusnõmme bioloogiajaamas ja Vilsandi rahvuspargi aladel ligi 20 aastat. Mõisa peahoone hävis tulekahjus 1984. aastal, tänapäeval on näha peahoone vundament ning kõrvalhoonete varemed.