Rahvuspargi lõunaosas paikneval Elda poolsaarel on esindatud peamiselt loopealsed ning kinnikasvanud puisniidud. Loopealsed on kasvukohaks erinevatele orhideeliikidele nagu jumalakäpp (Orchis mascula) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).

Jumalakäpp. Foto: Maris Sepp

Kauneid vaateid merele saab nautida Soeginina ja Elda pankadelt. Soeginina pangal leidub siluri ajastu kivistisi ning pangapealses lehtmetsas kasvab rohkelt kaitsealust luuderohtu (Hedera helix) ja karulauku (Allium ursinum), rannikuäärsetel klibuvallidel aga salukõdrik (Alliaria petiolata). 

Luuderohi. Foto: Allar Liiv

Soeginina pangalt avaneb vaade Innarahule, kus käivad lesimas ja jäävaestel talvedel poegimas hallhülged (Halichoerus grypus). Elda pank on oma ümbruse poolest Soegininast erinev: pangapealne on lage ning mererannal paljandub ilus paepõrand. Pangalt lääne suunas paistab Salavamaa, mille taha jääb Eesti maismaa kõige läänepoolseim punkt – Nootamaa. Loode suunas asub rahvuspargi suuruselt teine saar – Loonalaid, põhja pool piirab vaadet Vilsandi saar tuletorniga.

Hallhüljes. Foto: Karl Jakob Toplaan