Matsalu maastikke on läbi aegade kujundanud inimesed. Muistsete põlluharijate ja karjakasvatajate poolt võeti merest kerkinud maismaa kohe kasutusele. Nii on sajandite vältel inimesed oma elutegevusega kujundanud avatud kultuurmaastikud ja liigirikkad niidud. Kultuur, kui inimese eluviisi mõjutaja, on samuti sõltunud kohalikust loodusest. Maastikku ilmestavad vanad kiviaiad ja madalad rookatustega talud. Elatist on saadud põldudelt, kalapüügist, roovarumisest ning käsitööst.
Matsalu maastikud jutustavad tähelepanelikule vaatlejale möödunud aegadest. Muistsed kõplapõllud, asulakohad ja kalmed on märgid vanast asustusest. Liu-, ravi- ja ohvrikivid, pühad puud ja paigad räägivad meelelaadist. Vanade töövõtete ja maakasutusviiside mäletamine aitab mõista inimese ja looduse omavahelist koostööd. Inimtegevuse väärtuste äratundmine, mõtestamine ja kaasajal kasutamise oskus ongi rahvuspargi kultuuripärandi kaitse peaülesanne. Lisainfot Matsalu maastike kohta saab lugeda vastavalt alamlehelt.
Piirkonna kultuuripärandit tutvustatakse August Tampärgi nimelises Hanila Muuseumis, Lihula Muuseumis, Matsalu külastuskeskuses ja Rõude külamajas.
Traditsiooniline maaharimine ja karjakasvatus. Eelmisel sajandil olid mõisamaade talud paarikümne hektari suurused, mõne lehma, paari hobuse ja sea, kuni kümnekonna lamba ja kanaga. Toiduks vajalik kasvatati enamasti ise, lisa saadi kalapüügist, pisku võis üle jääda müügiks. Kevadel karjatati loomi enamasti rannal, pärast heinategu heinamaadel ja mujal, põlluks sobilik maa oli teravilja ja kartuli ning lina kasvatamiseks. Teravili jahvatati kohapeal, külamaastikke ilmestasid nüüdseks hävinud pukktuulikud. Tänapäeva kultuurmaastikud pärinevad nõukogude ajast, mil põllumajandus oli kolhooside päralt.
Käsitöö. Eluks vajaminevad lihtsamad riided ning tarbeesemed valmistati peamiselt taludes kohapeal. Kui oli tarvis keerukamaid töid teha, leiti meister vähemalt naaberkülast. Lõuna-Läänemaal on säilinud rikkalik tekstiilipärand, nagu rõõmsavärvilised lilltikandiga rahvariided ja vaibad või kootud patselapilised tekid. Rohkem infot käsitöö pärandi kohta loe siit.
Läänemaa vaiba kudumine. Foto: Aarne Maasik
Kalapüük. Olles oluliselt mõjutatud nii magedast jõeveest kui soolasest mereveest, on Matsalu vesikond oma elanikele elatusvahendina pakkunud kalapüüki nii jõgedel, roostikus kui merel. Igal neist on oma pisikesed eripärad püügivahendites ja -oskustes.
Ehituspärand. Rahvuspargi mõisaansamblid on kõik olnud üsna eriilmelised ja praeguseks erinevalt säilinud. Taluarhitektuuris on ehitatud kuni teise Maailmasõjani ja säilinud tänasenigi hulgaliselt rehielamuid. Ehitusmeistrid olid sageli pärit Muhust, nagu ka sisserännanud talupojad, seepärast võib kohata vanemas arhitektuuris Muhu mõjutusi. Kohalik eripära on lehtpuidu, eriti tamme kasutamine seinapalkidena.
Jaagu talu Kelu külas. Foto: Krista Kallavus
Vaimne pärand. Hoidmist vajab Matsalu elanike suuline pärand: kirjeldatud töövõtted ja oskused, rahvalaulud ja -jutud, uskumused ja legendid, kohanimed jne. Eriti rohkest on siinkandis ravipuid ja -kive ning tähendusega paiku looduses.
Kultuuripärandi valdkonnaga seonduvate küsimuste, arvamuste või teadete puhul palume kontakteeruda kultuuripärandi spetsialistiga: Krista Kallavus, tel 472 4230, 522 6139, krista.kallavus@keskkonnaamet.ee