Ehitamine

Matsalu rahvuspargis on ehitamine sh uute hoonete ehitamine lubatud piiranguvööndi õuemaadel, kui seal ei esine kaitstavaid loodusväärtusi. 

• Väärtuslikes, ajaloolise asustusstruktuuriga külades, piirdutakse vaid ajalooliste elukohtade taastamise või olemasolevate hoonestatud kinnistute täiendamisega, mitte uute loomisega; 
• Uuemates külades on lubatud ka hoonestuse tihendamine, järgides alale sobivaid Keskkonnaameti poolt väljastatavaid ehitustingimusi. 

Eluhoone amortiseerumisel või suurema elamispinna vajadusel on lubatud ajaloolisele kinnistule teise elamu ehitamine, kas olemasoleva õueala piires või vahemaaga minimaalselt 20‐50 m uue õueala moodustamisega, järgides seejuures, et ühe ajalooliselt (enne 1944. a), hoonestatud talumaale mitte rohkem kui 2 eluhoonet.

Uue hoone ehitamise põhimõtted: 

1. rahvuspargi taluarhitektuuriga  sobivad lihtsa lahendusega, ristkülikukujulise (laiuse-pikkuse suhe 1:1,5- 1:4) põhiplaaniga, kahekorruselised (põhikorrus ja katusekorrus), peamiselt ühemahulised hooned, mille kujundusvõttena võib leida esiküljel eesseina tagasiastet, väiksemat tagakülje väljaastet ja eeskodasid elamuosa keskteljel; viil-,kelp- või poolkelpkatused, kaldenurgaga 35-45 kraadi, räästajoon peaks ulatuma vähemalt esimese korruseni;  
2. eeskojad ja katuseuugid on mahult tagasihoidlikud, mitte suuremad kui 1/3 küljepinnast põhikatusest madalama harjajoonega;
3. uute palgist eluhoonete puhul kasutada puhasnurka (ristnurk ja tapiotsad on olnud abihoonetel või vanemate, madalama räästajoonega rehielamute nurgaseostes), avad neljakandilised, avatäidete piirdeliistud nurkades ilma üle-ulatuseta;
4. välisviimistluses sobivad materjalid on puit, roog, looduslik kivi (katusel ka plekk, asbestivaba eterniit, tõrvapapilaadsed materjalid). Tänapäevased ehituskivist või -plokist seinad katta laudisega või krohvida; 
5. vältida tuleks võõrapäraseid kultuurimõjusid, näiteks kus sein ja räästajoon tõusevad kõrgemale hoone esimesest korrusest, kataloogi- ja moodulmajade ning peenikesest ümarast freespalgist hoonete ehitamist; välisviimistluses vältida suurtel pindadel  intensiivseid värvitoone.
6. lubatud on õuemaal elamu teenindamiseks vajaliku piirkonda sobivas ehitusstiilis ehitiste püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust

Olemasolevate hoonete väliskonstruktsiooni saab muuta vaid Keskkonnaameti nõusolekul, näiteks viilkatuseks ehitamiseks, tuulekoja ehitamiseks, hoonete esialgse välimuse taastamiseks, samuti väheväärtuslike hoonete lammutamiseks ja ümberehitamiseks ning eksperdihinnangul lagunenud väärtuslike hoonete lammutamiseks ning rekonstrueerimiseks.