AJALOOST
Haeska (Hasik) küla on mainitud juba 1278 Haapsalu toomkiriku elatismaade hulgas Saare-Lääne piiskopiriigi koosseisus. Johannes Renneri kroonika mainib Haeska mõisa seoses vene sõjakäiguga Liivi sõjas, mil see 1560. aastal maha põletati.
Rahvusarhiivi kinnisturegstri andmetel on Haeska mõisal olnud järgmised omanikud.[2]
1563 läänistas Rootsi kuningas Erik XIV mõisa oma väepealikule Claus (Claes) Kursellile;
1569 Rootsi kuninga Johann III läänikirja alusel võeti Claes Kursellilt kõik tema maad tagasi, kuninga reetimise;
1572 kinnistati Haeska mõis läänikirjaga Claesi vendadele Wolter ja Jost Kursellidele;
1576-1581 oli Haeska venelaste võimu all Liivi sõja ajal;
1586 -1591 valitses mõisa Fabian Wrangell;
1591 said vennad kuningas Johann III kirja alusel mõisa endale jälle tagasi;
1601 eraldati Haeska mõisast Kiideva mõis;
1604 Wolter Kursell suri ja mõisa omandas tema lesk Anna Taube ja tütar Marie;
1655-1672 kuulus mõis Marie Kurselli ja Tõnis Wrangelli pojale Wolter Wrangellile, kes pantis selle võlausaldajatele;
1678 omandas Bernhard Wilhelm, Wolteri p Wrangell;
1689 pärast Berend Wilhelm Wrangelli surma renditi mõis Heinrich Kursellile;
1696 omandas Margaretha Helene, Heinrichi t Kursell;
1710 seejärel tema tütar Anna Elisabeth Bistram (sünd Wrangell) ja tema abikaasa meeskohtunik Christoph Heinrich Bistram (suri 1739);
1739 päris nende tütar Gertruda Helena (suri 1774), kes abiellus Johann Gerhard Friedrich, Otto Friedrichi p Dükeriga Käblakülast ja saab kaasavaraks Haeska mõisa.
1752 Gertrud müüs Haeska mõisa Haeska mõisa leitnant Carl Gustav Silferharniskile,
1783 Carl Gustav Silfwerharniski pärijad on tema lesk Anna Margaretha, Joachim Wilhelmi t Silfwerharnisk (sünd Rehbinder), kes jääb mõisat valdama kuni 15.03.1784. Lesk loobus juba eluajal Haeska mõisast laste kasuks
1788 Gustav, Carl Gustavi p von Silfwerharnisk pantis Haeska mõisa 90 aastaks tõelisele riiginõunikule krahv Ernst Reinhold Mengdenile.
1792 Riigikrahv Mengden pantis mõisa oma äiale maanõunik Berend Johann, Friedrich Johanni p Wartmannile,
1794 tema omakorda pantis mõisa major Johann Gottfried von Vogdtile
1806 Haeska mõis kirjutatakse maanõunik Bernhard Johann von Wartmanni pandivalduseks, mis 01.05.1811 ostulepinguks ümber muudetakse
1816 Bernhard Johann von Wartmanni (suri 1811) pärija on tema lesk Eva Juliane von Wartmann (sünd Kursell), lapsed ja lapselapsed. Lesk loobub mõisast ja Haeska saab poeg major Jacob Hermann von Wartmann.
1840 Major kreisikohtunik Jacob Hermann von Wartmanni (suri 1836) lesk Margarethe Elisabeth, Gustav Reinholdi t von Wartmann (sünd Knorring) loobub eluaegse jagamatu valduse õigusest Haeska mõisas. Otseseks pärijaks tema poeg kreisikohtunik Hannibal von Wartmann
1882 Friedrich von Gernet müüb Kiideva mõisa külge kuuluva Haeska mõisa piiril asuva Haeska-Kiideva küla (337 tessatiini), mis liidetakse Haeska mõisa külge.
1886 omandas Hannibal von Wartmanni (suri 1885) otsene pärija on tema venna Hermanni tütar Elisabeth von Grossmann (sünd Wartmann)
1889 omandas 1. järgu kapten Ernst von Gruenewaldt
1892 omandas Ernst, Johann Christoph Engelbrechti p von Gruenewaldti (suri 1891) seaduslikud pärijad - lesk Pauline, Ludwigi t (sünd krahvinna Stenbock) ja alaealised lapsed
1908 Ernst von Gruenewaldi pärijatevahelisel kokkuleppel omandas Haeska mõisa Johann von Gruenewaldt.
1919 omandas maaseadusega Eesti Vabariik
Haeska (Hasik) mõisa härrastemaja ERM Fk 887:480
