Saastna mõis

Kuigi Saastna mõis on tänapäeval vaid varemete kujul, on sellele paigal olnud põnev ajalugu. 

Saastna saar kuulus 13. sajandil Kotsu (Cozzo) muinaskihelkonda

1254 Saare-Lääne piiskopi ja Saksa Ordu vahelisel maajagamisel  sai ala ordule, kes liitis saare Lihula komtuurkonnale kuuluva Matsalu majandusmõisaga. 

1320. a. kinkis Liivi ordumeister Padise kloostrile Lihula valdustest kaks küla: Sastrennenne (Saastna) ja Metzenkülla. J. Uluots (1937) väidab, et juba 1320-1364 elasid saarel rootslased, sest tõenäoliselt asustati tollal Padise kloostrile kuulunud maa-alale rootslasi, ka näiteks Padise lähedal asuvatele Pakri saartele. Ka arvab ta, et juba siis rajati Saastnasse kloostri algatusel Püha Olevi kabel ja selle juurde kalmistu. Arheoloogiliste kaevamistel leitud müntide põhjal dateeriti kabeli ehitus 14.-15 sajandi vahetuse aega (H. Valk, A. Pärn, 2023).

1561. aastal kuulus Saastna veel ordule Karuse kihelkonna ühe osana. 

1565. a. mainitakse viie adramaa suurust Saastnat rootsikeelse nimega Sastrom öö, mida asustasid rootsi talupojad. Tollal olevat saar juba mandriga liitunud (Johansen, 1951).

1593. aasta visitatsiooni andmeil oli Saastnas kabel, kuhu tuldi ümbruskonnast, Saaremaalt ja isegi Ojamaalt ebajumalaid kummardama. Karuse kirikuraamatuis leidub märge (1696), et Saastna rannas on üks kabel, mille rusud mõisapõllul veel näha ja kus paljudest kohtadest alamrahvas 28. juulil, Püha Olavi päeva eelõhtul, ohverdavat. Kirikuajaloo uurija E.H. Buschi (1867) arvates on kabeli (kui uskuda ühte saagat) ehitanud mungad. Teise versiooni järgi püstitati ehitis merehädaliste pääsemise puhul. Buschi teatel olevat Saastnas rootslasi elanud kuni suure katkuni 1710. aastal.

1663 rajati  Saastnasse Matsalu mõisa endine osana Lihula mõisa kõrvalmõis, sel ajal oli Lihula, Matsalu ja Saastna mõisa omanikuks Claes Tott

1686. aastast pärineva Saastna inventarikirjelduse järgi oli mõisal vana puitmaja, ait, vankrikuur, kooguga kaev, tall, rehi ja humalaaed, põllul töötas vana tuulik. Rootsi kuningriik redutseeris mõisa 

1729 restitueeriti Totti pärijatele. 

1733. a valdas mõisat Karin Baneri tütrepoja Thure Sigismund Horni lesk Regina (neiuna Ludlenska), kes abiellus hiljem Fabian von Duwalliga. 

1738. a müüsid Thure  Sigismund Horni pärijad mõisa tema väimehele Berend Reinhold von Delwigile. 

1744 Berend Reinhold von Delwig müüs mõisa Magnus Johann Fockile.

Kaart EAA.46.2.290 Karte des Gutes Sastama. M 1:5200 1754

1761 ostis mõisa Friedrich Daniel von Stackelbergile. 

1788. a loovutas viimane mõisa oma vennapojale Wilhelm Gottfried von Stackelbergile. Samal aastal osteti Matsalu mõisniku käest Paga karjamõis koos Võigaste külaga ja liideti Saastna mõisaga.
1818. a pantisid W. G. von Stackelbergi pärijad Saastna mõisa kümneks aastaks Suure-Rõude mõisnikule Peter Edler von Rennenkampffile. 

1837. a ostis ta mõisa avalikul müügil päriseks.
1845. a müüs tema lesk Eleonore Natalie von Wulfsdorff Saastna mõisa koos Paga, Salevere ja Järise karjamõisaga mehevennale, Tuudi mõisnikule Gustav von Rennenkampffile. 

1854. a päris mõisa P. Edler von Rennenkampffi poeg Karl 

1903. a viimase poeg Otto von Rennenkampff, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.

ERM Fk 887:869 Saastna mõisa peahoone

Saastna mõisa peahoone  on osaliselt lammutatud ja seisab varemetes Saastna pargis.