Tuhala piirkonna asustus on teadaolevalt üle 3000 aasta vana. Leitud on muistseid asulakohti, väikeselohulisi kultusekive, kivikalmeid, muinaspõlde, pelgupaiku ja pühapaiku. Tammiku silmaallika veega käidi silmi ravimas lähemalt ja kaugemalt. Sõmeru Möllu allika veel oli tervendav toime, säilinud on teateid raha ohverdamisest. Ka tänapäeval jäetakse Möllu allika juurde linte. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävast Heinasoost on teada seni Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. 19. sajandil kulges üle soode ja läbi metsade Nõmme ja Sagri kõrtsi vaheline Mahtra meeste talitee.
Karst
Karst saab tekkida aladel, kus esinevad kivimid lahustuvad liikuva põhjavee toimel. Karstialadel kujuneb omalaadne veerežiim. Kevadise suurvee ajal ja suuremate sadude järel täituvad karstunud alade kohal madalamad maapinna osad alad veega, moodustades ajutisi veekogusd. Põuasel ajal kuivab õhuke mullakiht paeni läbi, kuivaks jäävad ajutised veekogud. Tuhala (Kata) karstiväljal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme – karstijärvikuid, langatuslehtreid, kurisuid, karre, allikaid, koopaid, salajõgesid.
- Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
- Metsamarjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud liikumispiirangu ajal Sõmeru ja Heinasoo sihtkaitsevööndis.
- Looduses liikudes järgi igaüheõigust.
- Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult.
- Kaitsealal on lubatud telkida.
Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri tutvustab kaitseala erinevaid vööndeid, vööndites keelatud ja lubatud tegevusi. Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.
Nabala-Tuhala looduskaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Tegevuste planeerimisel (sh ehitustegevus, metsamajandamine, rahvaürituste korraldamine) tuleb saada kooskõlastus Keskkonnaametilt.
Keskkonnaameti üldkontakt: Roheline 64, Pärnu, 80010,
Nabala-Tuhala piirkonna maastikud on kujundanud karst. Kivimite lõhedesse on põhjavesi uuristanud maa-aluste jõgede sängid, koopad ja teised karstivormid. Veerohkel ajal täidab vesi kõik maa-alused tühimikud, salajõgede sängid täituvad veega ja vesi lainetab ka aladel, mis tavaliselt on kuivad. Tuntuimaks vaatamisväärsuseks on veerohkel ajal „keema hakkava“ Tuhala Nõiakaev.
Kaitseala loodus- ja kultuuriväärtuse tundmaõppimiseks on 3 matkarada.
Ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohti kaitsealal ei ole.
- Nabala-Tuhala karstiala on oma ulatuselt unikaalne kogu Euroopas.
- Paikkonna loodusväärtuste kaitsmine algas Tuhala hüdrogeoloogilise kaitaseala (Kata karstiala) moodustamisega 1989. aastal.
- Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustati 2014.
Sündmused Soomaa ravuspargis 2021. aastal
Terve 2021 aasta möödus Soomaa kultuuripärandi osas ühepuulootsiku UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja jõudmise ootuses. Veebruaris avati ühepuulootsikukultuuri tutvustav näitus Tallinnas, Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis. Fotod
Käesoleva aasta kevadel algab taas Lahemaa piirkonna giidide koolitamine. Koolitussari kestab 2022. aasta veebruarist maikuu lõpuni ning lõppeb atesteerimisega, mille tingimuseks on kirjaliku ja suulise eksami edukas sooritamine.
Keskkonnaamet tunnustas silmapaistvaid pärandniitude majandajaid, et tänada neid, kes on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilitamisesse ja taastamisse. Tunnustuse pälvisid Ulvi ja Tiit Uusoja Hiiumaalt, Ülle Tamm Manilaiult ja Viljar Ilves Alam-Pedja niitude hooldamise eest.