Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muudetud eelnõud tutvustav avalik väljapanek toimub ajavahemikul 4. aprillist kuni 6. maini 2022.

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks vanu rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“. 

Kuusiku loodustalu ja MTÜ Pärandihoidja koostöös toimub 3-osaline kursus ajaloolise kultuuripärandiga puidupitsi teemal.

Kursuse sihtrühm: ajaloolisest kultuuripärandiga puidupitsist huvituvad isikud, sh huvilised, kes soovivad ise ka kujundada ja teostada selle ainetel puidupitsiga eseme. Varasem kokkupuude puidutööga ei ole vajalik.

TÄIENDATUD! Esineja haigestumise tõttu jääb kohtumine ära!

Eve Mahhovi kestliku käsitöö õpitoa neljas kohtumine toimub neljapäeval, 17. märtsil 2022 kell 18 Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää). 

Eve teeb õpituba vabatahtlikult ning osalustasu ei ole. Kes soovib panustada, palub Eve teha annetuse endale sobivas summas Eesti naiste varjupaikade liidule: naisteliin.ee

Keskkonnaamet koostab Soomaa kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.

Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning vajalikud tegevused. Peamised kaitsekorralduslikeks tegevusteks on poollooduslike koosluste hooldamine, kaitseala tutvustamine, külastuskorraldus ja kultuuripärandi kaitse.

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kirblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Keskkonnaamet kutsub kõiki partnereid, sõpru ja huvilisi Lahemaa rahvuspargi koostöökogu koosolekule ja infopäevale 16. märtsil kell 15.00-17.00 Palmses Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses ja zoomis. Keskkonnaamet ja partnerid tutvustavad oma 2022. aasta plaane, sealhulgas käimasolevaid projekte, külastuskorraldust ja turismi, kultuuripärandit.

Palju on maakeral põlisloodust? Maa imetajate biomassist moodustavad 60% inimeste toiduks kasvatatavad loomad, 36% kogu inimkond ning vaid 4% looduslikud imetajate liigid. 70% maakera lindude biomassist moodustavad inimestele kasvatatavad linnud ning 30% looduslikud linnuliigid.
Punane nimestik – varasema nimega punane raamat – on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta.  Kuna loodus on pidevas muutumises, tuleb punasesse nimekirja kantut pidevalt uuendada. Eestis anti esimene punane raamat välja 1979. aastal.