lagedas maastikus on kaks madalat laugete servadega veesilma

Vilsandi rahvuspargis Harilaiul on lõpule jõudmas teine etapp kõre ehk juttselg-kärnkonna elupaikade suuremahulistest taastamistöödest. Haruldase kahepaikseliigi elutingimusi parandati ligi kolmekümnel hektaril: raadati poolsaare idaosa liivaalal olev kultuurmännik ning puhastati sigimiseks sobilikud luidetevahelised nõod. Sellise tähtsusega ja mahuga elupaikade taastamistöid on võimalik tulemuslikult teha tihedas koostöös erinevate osapooltega. Harilaiu taastamistööd on selle heaks näiteks.

Kellukad ja valged madarad õitsevad suvisel niidul.

Täna, 17. veebruaril 2022 tunnustab Keskkonnaamet esimest korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid. Tänuõhtul Harjumaal arutlevad looduskaitse eksperdid ja pärandniitude majandajad elurikaste niitude hooldamise ning tulevikuplaanide üle.

Eestis on üle 800 pärandniiduhooldaja, kes majandavad ja taastavad kokku ligikaudu 41 000 hektarit pärandniite. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on seatud eesmärk majandada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.

Märksõnad
Kevad. Üksikute puudega niit, paremas servas kiviaed. Kivisaia juures puuvirn.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium teatasid hiljuti, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes peatatakse raied Natura metsaelupaikades, et tagada nende säilimine. Keskkonnaamet soovitab kaitse- ja hoiualadel erametsaomanikel kontrollida enne metsaraie kavandamist metsaregistrist, kas väärtuslikke metsaelupaiku jääb ka nende metsamaadele.

4 fotot erinevatest märgaladest Eestis

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses. Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad.  Arvuliselt on 17 Eesti märgala, mis ühtlasi on ka kaitsealad, hõlmatud üleilmsesse märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari kokkuleppesse. 

värvilistest villastest lappidest kokku pandud koer. Kõrval värvilised nööpnõelad

Eve Mahhovi kestliku käsitöö õpitoa teine kohtumine toimub neljapäeval, 27. jaanuaril 2022 kell 18 Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää). 

Teeme ühe paberist aplikatsiooni näidise ja ehte, kui on uusi, vajadusel ka kindalõike.

Võta kaasa suurte silmadega nõelad, erinevaid toone lõngajuppe, käärid. Samuti värvilised pliiatsid, joonistusplokk, liim. 

Eve teeb õpituba vabatahtlikult ning osalustasu ei ole. Kes soovib panustada, palub Eve teha annetuse endale sobivas summas Eesti naiste varjupaikade liidule: naisteliin.ee

Märksõnad

Igavesti vahva oli taas üheskoos matkates kodukanti paremini tundma õppida. Rõskest külmast hoolimata läbisid 11 noort looduskaitsjat edukalt retke Soome laiakivi juurde. Saime uurida metskitse, jänese ja rebasejälgi, arvata puude vanust, ronida kivi otsa, juua kuuma monardateed ja süüa pirukaid, ulguda huntide moodi ja jääda alla varitsuses. Loodetavasti ei ole enam küsimust, kus asub Soome (talu), kust ja kuidas see kivi siia sattus ning et vaikus on omaette väärtus. Suur tänu meie jäljekütile ja juhendajale!  
Mõned dokumendifotod ekspeditsioonist allpool.

Detsembrikuu alguses kogunes 11 noort ja 5 täiskasvanut, et üheskoos puhastada ühe harivesiliku tiigi kallast võsast Äidu kandis. Suvel olid konkreetses tiigis vesilikud kenasti olemas, see on üldse üks Otepää kandi parimaid vesilikupiirkondi.