Jätkuvalt oodatakse eseme- või pildimaterjali ajaloolise Läänemaa rahvarõivastest
Autor:
Krista KallavusMõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks vanu rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“.
Samamoodi kui aja jooksul on muutunud rahvarõivad, mida Eestimaal kanti, on muutunud arusaamad nende rõivaste olemusest. Teame, et kunagi oli igal kihelkonnal oma värvid, kirjad, lõiked, aga kui palju see kõik muutunud on, kui rikkaliku valiku saaks kasvõi ühe kihelkonna variatsioonidest, jääb tõenäoliselt vaid aja enese teada. Olgugi, et midagi just sellele piirkonnale omast võis täheldada kas triiburütmis, tanukujus või tehnikates, oli tõenäoliselt kahte identset eset omal ajal raske leida. Iga meister lisas, kas teadlikult või kogemata, midagi iseomast. Uued, kaunid mustrid leidsid küll jäljendamist, kuid silma järgi ei saadud päriselt kattuvat koopiat ning küllap taheti toonagi isikupära säilitada.
2018 – 2019. aastal kogunes materjali erinevalt. Mõne kandi rikkalikest leidudest mahtus raamatusse vaid pisku. Ülejäänu on ootel, leidmaks väärilist säilitamisviisi ja huviliste jaoks kasutamisvõimalust. Osade piirkondade kohta on aga leide vähem. Mõnes paigas oli linnamood rahvarõiva varem välja tõrjunud või rõivad lihtsalt suures koristamistuhinas vana rämpsu pähe minema visatud.
Siinkohal kutsume veel kord üles, et kui kellelgi on ajaloolise Läänemaa rahvarõivastest kas eseme- või pildimaterjali, jagada seda ka keskkonnaameti või kohalike muuseumidega. Rohkem kui eset ennast, soovime seda fotografeerida ja väga tänulikud oleksime ka kõikvõimaliku teabe üle valmistaja, omaniku või kandmise kohta. Kutsume jätkuvalt teada andma oma leidudest, et rahvatantsuansamblite koopiakostüümide kõrvale tekiks meie pidurõivastesse isikupärast käsitööd oma loomingulisuses ja variatsioonide rohkuses.
Eelpoolmainitud rahvarõivaraamatut saavad huvilised soetada Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel.