3. märtsil tähistatakse üleilmset põlislooduse päeva

Autor:

Helen Kivisild vana
Märksõnad

Palju on maakeral põlisloodust? Maa imetajate biomassist moodustavad 60% inimeste toiduks kasvatatavad loomad, 36% kogu inimkond ning vaid 4% looduslikud imetajate liigid. 70% maakera lindude biomassist moodustavad inimestele kasvatatavad linnud ning 30% looduslikud linnuliigid.
Punane nimestik – varasema nimega punane raamat – on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta.  Kuna loodus on pidevas muutumises, tuleb punasesse nimekirja kantut pidevalt uuendada. Eestis anti esimene punane raamat välja 1979. aastal.
Eesti liikide piirkondliku punase nimestiku koostamisel aastatel 2016–2021 käsitleti 15 102 liiki (andmed 01.01.2022 seisuga). 
•        121 liiki tunnistati piirkondlikult väljasurnuks (ER);
•        1225 liigile omistati kategooria „mitte hinnatav“ (NA);
•        4800 liigi puhul olid andmed hinnangu andmiseks puudulikud (DD).
Ohustatust oli võimalik hinnata 8956 liigil:
•        7152 liiki oli soodsas seisundis (LC);
•        634 liiki oli ohulähedases seisus (NT);
•        1170 liiki kuuluvad ohustatud liikide gruppi (CR, EN, VU) – seega on Eesti vähemalt 13% liikidest ohustatud ehk iga kaheksandat liiki võib Eestis ohustada piirkondlik väljasuremine. Ohustatud liikidest kõige halvemas ehk „kriitilises seisundis” on 241 liiki (CR). Kategooriasse „väljasuremisohus“ kuulub 366 (EN) ja „ohualtisse“ 563 liiki (VU).
Liikide ohustatuse hindamine jätkub eelkõige liikidega, kelle kohta saab öelda „vähetuntud elurikkus“. Ka seni käsitletud liikide hulgas osutus umbes kolmandik liikideks, kelle puhul ei olnud võimalik hinnangut anda andmete vähesuse tõttu (peamiselt selgrootud).

Igal liigil on looduses oma roll. Mõned liigid loovad oma eluga tingimusi ka teistele, neid nimetatakse katusliikideks. Näiteks turbasamblad loovad elukeskkonda teistelegi liikidele rabas, kobras mõjutab oma pesa ümbruse veetaset ja veerikast elukohta kasutavad rõõmuga kiilid, veelinnud, kahepaiksed jt. Haavapuuga on seotud uskumatult suur arv liike – sadu putukaid, samblaid, seeni, samblikke, linde, imetajaid.
Erilised liikide seas on nn looduskaitselised katusliigid. Kaitstes metsise, must-toonekure, kõre, niidukahlajate või lendorava elupaika, saavad seal rahulikult paljuneda ja elada ka tavalised liigid.

Ohustatuse hindamise aruandeid hoitakse Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS-es) ja liikide uuendatud ohustatuse kategooriad on avalikkusele kättesaadavad eElurikkuse kaudu.

Rohkem teavet üleilmse metsiku looduse päeva kohta: https://wildlifeday.org/

 

Põlislooduse päeva 2022 plakat ilvesega