Punase-värvilistes pidulikes rahvarõivastes naised istuvad poolkaarjalt valgusküllases ruumis

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks vanu rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“. 

puidupitsi muster

Kuusiku loodustalu ja MTÜ Pärandihoidja koostöös toimub 3-osaline kursus ajaloolise kultuuripärandiga puidupitsi teemal.


Kursuse sihtrühm: ajaloolisest kultuuripärandiga puidupitsist huvituvad isikud, sh huvilised, kes soovivad ise ka kujundada ja teostada selle ainetel puidupitsiga eseme. Varasem kokkupuude puidutööga ei ole vajalik.

käsitsi tikitud aplikatsioonid kampsunil

TÄIENDATUD! Esineja haigestumise tõttu jääb kohtumine ära!

Eve Mahhovi kestliku käsitöö õpitoa neljas kohtumine toimub neljapäeval, 17. märtsil 2022 kell 18 Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää). 

Eve teeb õpituba vabatahtlikult ning osalustasu ei ole. Kes soovib panustada, palub Eve teha annetuse endale sobivas summas Eesti naiste varjupaikade liidule: naisteliin.ee

Märksõnad
Lodumets Soomaal.

Keskkonnaamet koostab Soomaa kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.

Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning vajalikud tegevused. Peamised kaitsekorralduslikeks tegevusteks on poollooduslike koosluste hooldamine, kaitseala tutvustamine, külastuskorraldus ja kultuuripärandi kaitse.

Märksõnad
Portree noormehest, binokkel rinnal

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kirblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Märksõnad
lahemaagiid

Keskkonnaamet kutsub kõiki partnereid, sõpru ja huvilisi Lahemaa rahvuspargi koostöökogu koosolekule ja infopäevale 16. märtsil kell 15.00-17.00 Palmses Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses ja zoomis. Keskkonnaamet ja partnerid tutvustavad oma 2022. aasta plaane, sealhulgas käimasolevaid projekte, külastuskorraldust ja turismi, kultuuripärandit.

World wildlife day plakat 2022 ilvesega

Palju on maakeral põlisloodust? Maa imetajate biomassist moodustavad 60% inimeste toiduks kasvatatavad loomad, 36% kogu inimkond ning vaid 4% looduslikud imetajate liigid. 70% maakera lindude biomassist moodustavad inimestele kasvatatavad linnud ning 30% looduslikud linnuliigid.
Punane nimestik – varasema nimega punane raamat – on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta.  Kuna loodus on pidevas muutumises, tuleb punasesse nimekirja kantut pidevalt uuendada. Eestis anti esimene punane raamat välja 1979. aastal.

Märksõnad

Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi, piirkonna soo- ja metsaökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe ning II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku, linnudirektiivi I lisas nimetud liike ja nende elupaiku.

Kaitseala jaguneb 6 sihtkaitsevööndiks, 2 piiranguvööndiks.