Uudised

Ehitussurve, iseäranis looduskaunitesse kohtadesse, üha kasvab. Viimasel kahel aastal on ehitustaotluste arv aastas suurenenud juba ligi veerandi võrra.

Selle aasta looduskaitsekuu juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“ kutsub pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.

Koostöös Maa-ametiga on valminud kaardirakendus teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Selle kaudu saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.

Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

1935. aastal võeti vastu Eesti esimene looduskaitseseadus. Enne seda olid kaitsealad ajutised ja õiguslikult erinevalt reguleeritud. Looduskaitseseadus andis muu hulgas juriidilise aluse looduskaitseregistrile, mis alustas tööd 11. novembril 1936.

Laupäeval, 14. augustil tähistasime üleriigilist Eesti looduse päeva. Pärnus pöörati sel korral tähelepanu looduse ligipääsetavusele ehk sellele, kuidas loodusobjekte erivajadustega inimestele kättesaadavamaks muuta.

Arvestades ilmastikuprognoose, maastiku tuleohu taset ning metsa- ja maastikutulekahjude esinemissagedust kehtestas Päästeamet alates 20. juulist 2021 tuleohtliku aja Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal ning Tartumaal.

Sündmused

Tänavuse looduskaitsekuu tunnusmõte on “looduskultuur ühendab”. Keskkonnaameti matkadel 22. ja 23. mail oodatakse huvilisi rahvusparkidesse ja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialale Hiiumaale.