Rahvusvahelised lepped, organisatsioonid ja võrgustikud kaitsealadel

RAMSAR – märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv rahvusvaheline kokkulepe

Ramsari konventsiooni alusel on Eestis lisatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja:

1. Matsalu rahvuspark (liidetud Eesti Vabariigi  Ramsari alade hulka 29.03.1994, varasemalt nimekirjas alates 1976. aastast) ) - 48 610 ha;
2. Alam-Pedja looduskaitseala (liidetud 17.06.1997) - 34 220 ha;
3. Emajõe Suursoo ja Piirissaar (liidetud 17.06.1997) - 32 600 ha;
4. Endla looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 10 110 ha;
5. Hiiumaa laiud ja Käina laht (liidetud 17.06.1997) - 17 700 ha;
6. Muraka looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 13 980 ha;
7. Nigula looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 6 398 ha;
8. Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala (liidetud 17.06.1997) - 4 640 ha;
9. Soomaa rahvuspark (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 39 639 ha;
10. Vilsandi rahvuspark (liidetud 17.06.1997) - 24 100 ha;
11. Laidevahe looduskaitseala (liidetud 31.03.2003) - 2 424 ha;
12. Sookuninga looduskaitseala (liidetud 03.02.2006) - 5 869 ha;
13. Luitemaa (liidetud 27.01.2010) - 11 240 ha;
14. Agusalu (liidetud 27.01.2010) - 11 000 ha;
15. Leidisoo (liidetud 27.01.2010) - 8 178 ha;
16. Lihula (liidetud 27.01.2010) - 6 620 ha;
17. Haapsalu-Noarootsi (liidetud 08.02.2011) - 29 380 ha.

BERNI konventsioon – Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse

Berni konventsiooni raames antakse välja eriti suure loodusrikkusega ja väga hea haldusega kaitsealadele Euroopa Nõukogu kaitsealade diplom. Eestis on diplom antud Matsalu rahvuspargile 2003. aastal.

Natura 2000 – üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik

Natura 2000 kaitstavate alade võrgustiku (loodusalad ja linnualad) eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumiseks ajaks aastal 2004. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise.
Eesti Natura 2000 võrgustik koosneb 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 ruutkilomeetrit.

HELCOM – merekaitsealad Läänemere kaitseks

HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni raames on riigid nimetanud oma merekaitsealad. 
Eestis on Läänemere kaitsealadeks ehk Helcomi aladeks nimetatud 7 ala:
1) Lahemaa;
2) Väinameri;
3) Hiiu madal;
4) Vilsandi;
5) Pakri;
6) Kura kurk;
7) Pärnu laht.

IBA (IMPORTANT BIRD AREAS)

IBA alade hulka kuuluvad tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. IBA alad on määratud rahvusvahelise linnukaitse organisatsiooni BirdLife International poolt. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Eestis on 64 IBA ala.

UNESCO inimene ja biosfäär programm

Programmi raames on Eestis säästva arengu seaduse alausel määratletud 1990. aastast alates Lääne-Eesti saarestiku programmiala. Programmialas on kõik Saare ja Hiiu maakonna kaitsealad ja lisaks Vormsi vallas paiknevad kaitsealad.

EUROPARC FEDERATION – Euroopa Kaitsealade Liit

Organisatsioon, mille liikmed on peamiselt Euroopa erinevate kaitsealadega seotud looduskaitse asutused või üksikisikud umbes 40 riigist. Liikmeid on ligikaudu 400. Ühiselt arendatakse looduskaitsjate professionaalsust, vahetatakse kogemusi, osaletakse Euroopa looduskaitse poliitikate välja töötamises ning  osaletakse rahvusvahelistes projektides. Organisatsioon korraldab kogu Euroopas noorte looduskaitsjate programmi  Junior Ranger. Moodustunud on ka piirkondlikud sektsioonid, näiteks Eesti osaleb aktiivselt Põhja- ja Baltimaade sektsiooni  (Nordic-Baltic section) töös. Antakse välja kaitsealade kestliku turismi tunnustusi, mille on Eestis saanud Lahemaa, Matsalu ja Soomaa rahvuspark. Eestist on organisatsiooni liikmeteks Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet. Varasemalt on liikmeks olnud Lahemaa rahvuspark. Kestliku turismi kaitseala tunnustuse on Eestis saanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvusparkide piirkonnad. Keskkonnaamet omakorda tunnustab alates 2022. a antud kaitsealadel tegutsevaid turismiettevõtjaid.