RAMSARI konventsioon

Ramsari konventsioon on rahvusvaheline märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv rahvusvaheline kokkulepe. Selle konventsiooni alusel on Eestis lisatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja:
1) Matsalu rahvuspark (liidetud Eesti Vabariigi  Ramsari alade hulka 29.03.1994, varasemalt nimekirjas alates 1976. aastast) ) - 48 610 ha;
2) Alam-Pedja looduskaitseala (liidetud 17.06.1997) - 34 220 ha;
3) Emajõe Suursoo ja Piirissaar (liidetud 17.06.1997) - 32 600 ha;
4) Endla looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 10 110 ha;
5) Hiiumaa laiud ja Käina laht (liidetud 17.06.1997) - 17 700 ha;
6) Muraka looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 13 980 ha;
7) Nigula looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 6 398 ha;
8) Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala (liidetud 17.06.1997) - 4 640 ha;
9) Soomaa rahvuspark (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 39 639 ha;
10) Vilsandi rahvuspark (liidetud 17.06.1997) - 24 100 ha;
11) Laidevahe looduskaitseala (liidetud 31.03.2003) - 2 424 ha;
12) Sookuninga looduskaitseala (liidetud 03.02.2006) - 5 869 ha;
13) Luitemaa (liidetud 27.01.2010) - 11 240 ha;
14) Agusalu (liidetud 27.01.2010) - 11 000 ha;
15) Leidisoo (liidetud 27.01.2010) - 8 178 ha;
16) Lihula (liidetud 27.01.2010) - 6 620 ha;
17) Haapsalu-Noarootsi (liidetud 08.02.2011) - 29 380 ha.

ramsar logo

 

 

BERNI konventsioon 

Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. Berni konventsiooni raames antakse välja eriti suure loodusrikkusega ja väga hea haldusega kaitsealadele Euroopa Nõukogu kaitsealade diplom. Eestis on diplom antud Matsalu rahvuspargile 2003. aastal.

european diploma for protected areas logo

 

euroopa-diplomi-üleandmine-kolm-inimest-diplomiga

Euroopa Diplomi üleandmine Matsalu rahvuspargile Lihulas (2003). Vasakult Jaak Tambets, Kaja Lotman, Hanno Zingel. Foto: Arvo Tarmula 

 

Natura 2000

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik (koosneb loodusaladest ja linnualadest), mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumiseks ajaks aastal 2004. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise.
Eesti Natura 2000 võrgustik koosneb 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 ruutkilomeetrit.

Natura 2000 logo

 

Viigerhüljes

Väinamere piirkonnas asub maailma kõige lõunapoolsem viigerhülge asurkond. Väinameri kuulub loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustikku. Foto: Arne Ader

 

HELCOM

HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni raames on riigid nimetanud oma merekaitsealad. 
Eestis on Läänemere kaitsealadeks ehk Helcomi aladeks nimetatud 7 ala:
1) Lahemaa;
2) Väinameri;
3) Hiiu madal;
4) Vilsandi;
5) Pakri;
6) Kura kurk;
7) Pärnu laht.

HELCOM logo

 

IBA (Important Bird Areas)

IBA alade hulka kuuluvad tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. IBA alad on määratud rahvusvahelise linnukaitse organisatsiooni BirdLife International poolt. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Eestis on 64 IBA ala.

 

UNESCO inimene ja biosfäär programm

Programmi raames on Eestis säästva arengu seaduse alausel määratletud 1990. aastast alates Lääne-Eesti saarestiku programmiala. Programmialas o kõik Saare ja Hiiu maakonna kaitsealad ja lisaks Vormsi vallas paiknevad kaitsealad.

unesco logo

 

 

EUROPARC Federation – Euroopa Kaitsealade Liit

Organisatsioon, mille liikmed on peamiselt Euroopa erinevate kaitsealadega seotud looduskaiste asutused või üksikisikud 39 riigist. Liikmeid on ligi 400. Ühiselt arendatakse looduskaitsjate professionaalsust, vahetatakse kogemusi, osaletakse Euroopa looduskaitse poliitikate välja töötamises ning  osaletakse rahvusvahelistes projektides. Organisatsioon korraldab kogu Euroopas noorte looduskaitsjate programmi  Junior Ranger. Moodustunud on ka piirkondlikud sektsioonid, näiteks Eesti osaleb aktiivselt Põhja- ja Baltimaade sektsiooni  (Nordic-Baltic section) töös. Antakse välja kaitsealade säästva turismi tunnustusi, mille on Eestis saanud Lahemaa, Matsalu ja Soomaa rahvuspark. Eestist on organisatsiooni liikmeteks Kekskonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Varasemalt on liikmeks olnud Lahemaa rahvuspark. 
Säästva turismi kaitseala tunnustuse on Eestis saanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvusparkide piirkonnad.

eurpoarc loodushoidlik turism kaitsealadel logo