Kaitstavatel aladel on rajatud erinevaid külastustaristu rajatisi. 

Mis on külastustaristu?

Kaitstava ala külastustaristu moodustavad mitmesugused rajatised, näiteks:  infotahvlid, suunaviidad, liikumisteed, parkimiskohad, lõkke- ja puhkekohad ning muud külastatavad rajatised. Taristul saab külastaja valida sobiva liikumistee või ajaveetmiskoha, pidades samas kinni ka ala reeglitest. Näiteks ei tohi paljudel kaitsealadel teha lõket või telkida tähistamata kohas. Piiratud võivad olla nii vee- kui ka maismaatranspordiga sõitmine, kalapüük kui ka ujumine. 

Taristu rajamine on üldjuhul ehitustegevus, mis tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga ehk Keskkonnaametiga ja maaomanikuga.

Taristu võimalused ja piirangud peaks kajastuma ka ala kaardil. 

Taristu võib olla nii õpperada, matkarada kui ka terviserada:

• Õpperaja ehk loodusraja eesmärk on anda teadmisi alal leiduvatest loodusväärtustest ning looduskaitselist infot. Selleks on õpperajal selgelt piiritletud temaatika ning huvipunktidesse püstitatud infotahvlid. Õpperaja puhul ei ole prioriteediks raja pikkus ega füüsiline väljakutse, mistõttu need on üldjuhul matkaradadest lühemad.
• Matkaraja eesmärk on tagada võimalus matkamiseks looduses, samuti peatumiseks ja puhkamiseks matka jooksul. On erinevate raskusastmetega matkaradu, tingimata pole prioriteediks läbimise lihtsus. Matkaraja alguses ja lõpus on harilikult rada tutvustavad üldtahvlid ning rada on märgistatud suunaviitade ja/või värvitähistega. Õppe-eesmärgiga huvipunkti tahvlid on matkarajal pigem erandlikud. 
• Terviseraja eesmärk on tagada inimesele spordi tegemise võimalus looduses. Terviseraja infotahvlid harilikult loodusväärtusi ei tutvusta, vaid kajastavad raja pikkust, märgistusi ja raskusastet. Kaitsealal asuval terviserajal tuleb siiski tagada külastajatele ka ala reegleid sisaldav teave.

Lõkke tegemise kohad

Kaitsealade kaitse-eeskirjad määratlevad täpsemalt, millised on reeglid alal lõkke tegemiseks. Lõkke tegemise võimalusi võib rajada ainult sellistesse kohtadesse, mis ei kahjusta ala kaitse väärtusi. Üldjuhul tuleb avaliku lõkkekoha rajamine kooskõlastada kaitseala valitseja ehk Keskkonnaametiga. 

Lõkkekoht peab olemas selgelt märgistatud ja hoolikalt ettevalmistatud:

• On olemas mittepõlev alus ja vähemalt poole meetri laiune taimestikust puhastatud ümbrus,  lõkkeaseme ümber kividest või pinnasest serv või siis spetsiaalselt ehitatud kattega kolle.

• Nähtaval kohal on ohutusjuhend.

• Kergelt on leitav tulekustutusvahend.

• On olemas lõkketegemise koha tähis.

   

Telkimisalad

Ka telkimisalad kaitsealadel peavad olema tähistatud ja Keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastatud. Keskkonnaamet annab telkimisala rajamiseks kooskõlastuse, kui see ei kahjusta ala kaitse väärtusi.

Telkimisala nõuded on:

• Ala on ümbritsetud selge piirdega, et oleks arusaadav, kus võib telkida;

• On olemas ala kasutamise juhis sealhulgas selgitus, kuidas paiknevad telgid ja kus pargivad autod; 

• Kohapeal on hooldatud DC;

• Teavitus jäätmekäitluse ja ala puhtuse hoidmise kohta.