Kohapärimus on koha ja selle nime keskne, enamasti jutukesena esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad kohamuistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm.

Richard Viidalepa koostatud metoodiline küsitluskava 1938/1939. a kogumisvõistluse jaoks kannab küll pealkirja „Korjake kohamuistendeid!“, kuid vastab sisuldasa suuresti praegusele kohapärimuse käsitlusele – lisaks juttudele mainiti seal ka mälestusi ning teemaloendis leidus koht ajalooliste isikute tarvis.

Kohapärimust koguti aktiivselt ka nõukogude ajal, nii tolleaegsetel Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ekspeditsioonidel kui korrespondentide abil. Muistendiuurimisel pälvis enam uurijahuvi usundiline pool, ka maastikuelementidest kõnelevas pärimuses jäi koht ise kui geograafiline komponent tahaplaanile.

Kohapärimus on ka rahvusparkides osa kultuuripärandi kaitsest.

2006. aastal alustas Rait Parts Soomaa rahvuspargi piirides kohapärimuse talletamist ja nimeta selle kena nimega mälumaastike kirjeldamiseks. Selle käigus on kohalikelt kogutud ja arhiividest otsitud kohanimesid ning lugusid ka Vilsandi, Matsalu, Lahemaa ja Karula rahvusparkide kohta. Lahemaa rahvuspargis toimus Kuusalu valla külade täiendav projekt (2017-2019), mille käigus uurisid ajaloolased 16 küla ajalugu ja pärimust ning koostati külade ajaloolised õiendid.

Kohapärimuse kaardirakendus Maa-ameti geoportaalis sisaldab pärimuslikku ja visuaalset infot  mälumaastike kaardirakenduse nime all viie eelnimetatud Eesti rahvuspargi ning nendega piirnevate külade kohta. Siin saab märgitud kohapunktide juures vaadata fotosid ja kuulata helilõike, mõnes piirkonnas on valikus ka videoklipid. Projekt teostus Eesti kirjandusmuuseumi ja Keskkonnaameti ning Maa-ameti koostöös. 

Pärimuspaikadele lisaks saab samaaegselt kuvada kultuurimälestisi, looduskaitse- ja pärandkultuuriobjekte, valida aluskaardiks eri tüüpi tänapäevaseid või ajaloolisi kaarte. Rakendust on plaanis aja jooksul täiendada nii rahvusparkide kui ka teiste Eesti piirkondade osas. 

Rahvusparkide mälumaastike projektile eelnes varasem projekt Radar, mis on kultuuriloolise infoga rikastatud digitaalne Eesti põhikaart. Radari algatas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töörühm Tõnno Jonuksi juhtimisel. Radari põhiallikaks on rahvajutud. Enamasti on selline materjal koondatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi ja Eesti kultuuriloolisesse arhiivi.