Alutaguse noore looduskaitsja kevadseminar 2024
12. aprilli ilusal pealelõunal kogunesime Iisaku looduskeskusesse. Lühikese sissejuhatuse järel algas Margot Haava juhendamisel vilditud lendorava tegemise töötuba. Lendorav on üks meie seminaride läbivaid teemasid, sest lendoravate elupaigad on alles vaid peamiselt Alutagusel.
Istusime autodesse ja sõitsime Tudu sohu. Seal kohtusime Jüri-Ott Salmiga Eestimaa Looduse Fondist. Tema tutvustas meile sood ja soode taastamist. Uurisime, mida näitavad veetaseme muutuste kohta andurid ja erinevad sootaimed. Mõõtsime Tudu järve veetaset, maitsesime kevadisi jõhvikaid ja maiustasime metsiste eeskujul tupp-villpea nuttidega, kuulasime konnade kontserti. Videvikutund Tudu matkamaja juures venis pea südaööni. Tegime koos õues süüa, keetsime priimusel teed ja küpsetasime lõkkel pannkooke. Öine loodus on ju hoopis teistsugune ja öised hääled eriti huvitavad. Ühtlasi selgus, et taevas ei krooksugi soo taastamise tulemusel tagasi tulnud konnad, vaid hoopiski metskurvitsad toimetavad oma pulmamängu. Ehkki Tudu matkaonn oli väga ahvatlev, läksime ööbima Oonurme külamajja.
13. aprilli hommikusöögi valmistasime ise ja pakkisime kaasa ka lõunaoote pika metsaretke tarvis. Tutvusime külamajas toimetava rahvariidemeistri Kaili Maasikmäe töökojas valmivate esemetega ja kuulsime, kuidas rahvariided on ajas kujunenud ning kuidas neid tänapäeval peaks kandma.
Kuna aasta puu on tamm ja Virumaa instituut on algatanud Virumaa tammede projekti, andsime sinnagi ka oma väikese panuse. Mõõtsime üle ja pildistasime Oonurme külaplatsi tammed ja Peresaare asundusküla koolimaja juures Pätsi ja Laidoneri istutatud tammepuud. Tutvusime soosse rajatud Peresaare asunduskülaga, uurisime, millised olid hooned ja eluolu. Õppisime, kuidas looduses ära tunda maha jäetud talukohti. Liisa Renneli juhendamisel kaardistasime uut ala, kuhu on lendoravad end elama seadnud. Selleks otsisime vanade haabade jalamitelt lendoravate pabulaid. Lisaks leidsime ohtralt metskitse, valgejänese, põdralehma ja pulli pabulaid, värske karukaka, hundi ja laanepüü julki. Loodulikus metsas ja soos ilma laudteeta liikumine oli paljudele lastele esmakordne ning tekitas palju emotsioone. Uutest teadmistest pungil, käisime veel Tärivere lendorava õpperajal ning leidsime sealtki ühe puu, mille jalamil lendorava kollased pabulad. Heitsime veel vaatetornist pilgu üle lendoravametsa ning oligi aeg minna looduskeskusesse seminari lõpetama.
Kolmekeelset seminari korraldasid Anne-Ly Feršel ja Mariia Smelska.
Tudusoo taastamisalal tutvusime turbast ehitatud tammide ja vee üles tõstmise mõjudega.