17.02.2020, Kõrvemaal

Räätsad on Eesti soodes liikumise abivahendina kasutusel olnud sajandeid. Turismi jõudsid räätsad 21 sajandi alguses ning Eesti on unikaalne sihtkoht, kus räätsamatkasid pakutakse.

Räätsamatkasid pakkuvate ettevõtjatega tehtud intervjuude hinnangul on Eestis praegusel ajal igal aastal ligi 15 000 külastajat, kes käivad rabades väljaspool laudteid rekreatiivsel eesmärgil räätsadega ning muul viisil. Enamus sellistest külastustest toimub kaitsealadel ja sihtkaitsevööndites. Samas on selline koormus jätnud mõnedes külastatavamates piirkondades rabapinnasele jäljed, mis häirivad erinevaid huvigruppe ehk on tekkinud probleem sotsiaalse ja mõnel juhul ka ökoloogilise koormustaluvusega.

Eelnevast tulenevalt on räätsamatka pakkuvate ettevõtjate huvi koostada ja rakendada soodes räätsadega liikumiseks head tava. Hea tava koostamisel on oma panuse andnud ligi 30 räätsamatkadega tegelevat ettevõtjat, Maaülikooli, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja EAS Turismiarenduskeskuse töötajad.

Räätsaturismi hea tavaga liitumine eeldab vastava koolituse läbimist. Esimene koolitus on kavas 2020 sügisel (Maaülikooli, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni koostöös). Sellisel viisil hea tavaga liitujate kohta saab info ka EAS, kes neid vastavalt kuvab Visitestonia kodulehel. Samas võib iga ettevõtja, kes head tava oma igapäevases tegevuses järgib, sellest ka oma kodulehel ise teada anda.

Rohkem infot räätsaturismi hea tava ja sellega liitumise kohta: Eesti Maaülikool, PKI, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool, Marika Kose tel: 56561373, e-post: marika.kose@emu.ee